Põhikooli geograafia kursuse läbimine.

Õppetöö on auditoorne, tunde 20 x 70 min

Õpilane:

1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning mõistab nende  tähtsust igapäevaelus ja ühiskonna arengus;

2) rakendab loodusainetes omandatud teadmisi ja oskusi keskkonna objektide, nähtuste ja  nendevaheliste põhjuse-tagajärje seoste selgitamiseks ning analüüsimiseks, kasutades  loodusteadustele omast keelt ning loodusteaduslikke mudeleid;

3) märkab, sõnastab ja lahendab igapäevaelu probleeme, langetab põhjendatud otsuseid,  kasutab loovat ja kriitilist mõtlemist;

4) sõnastab loodusteadustega seotud uurimisküsimusi, kavandab ja korraldab uuringut, järgides  ohutusnõudeid, ning teeb tõenduspõhiseid järeldusi;

5) leiab geograafiainfo nii eesti- kui ka võõrkeelsetest allikatest ja hindab selle usaldusväärsust;  kasutab õppimiseks ning koostööks meedia- ja tehnoloogiavahendeid;

6) mõistab teaduse olemust, olulisust ja piiranguid, loodusteaduste ja tehnoloogia seoseid ning  riske;

7) väärtustab elurikkust ja kultuurilist mitmekesisust ning jätkusuutlikku arengut;

8) on omandanud ülevaate geograafiaga seotud elukutsetest ja karjäärivõimalustest ning on  motiveeritud elukestvaks õppeks.

Õpilane:

1) on omandanud ettekujutuse geoloogide tööst ja mõistab geoloogiliste uuringute vajalikkust;

2) selgitab laamade liikumist ja sellega kaasnevaid geoloogilisi protsesse;

3) seostab vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega;

4) selgitab maavärina teket ja seismiliste lainete levikut, teab maavärina võimsuse määramist;

5) teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale ja inimtegevusele;

6) eristab kivimeid, selgitab nende teket ning seostab kivimiringega;

7) selgitab kivimite murenemist eri tegurite mõjul erinevates keskkonnatingimustes, teab murenemise tähtsust looduses.

8) iseloomustab ilmakaardi põhjal ilma, seostades ilmanäitajad rõhualade ja frontidega;

9) selgitab Maa kiirgusbilanssi ning seostab selle atmosfääri koostise ja ehitusega;

10) analüüsib teabeallikate põhjal mõne piirkonna kliimat ning seostab selle kliimat kujundavate tegurite mõjuga;

11) teab kliimamuutusi põhjustavaid tegureid;

12) arutleb kliimamuutuste võimalike tagajärgede ning kliimamuutustega kohanemise võimaluste üle.

13) analüüsib veeringe lülisid maailma eri piirkondades, seostab neid kliimaga ja vee kasutamise võimalustega;

14) analüüsib teabeallikate põhjal vee omadusi maailmamere eri osades, seostab neid kliimaga ning teiste teguritega;

15) selgitab hoovuste ja loodete teket ning liikumise seaduspära;

16) analüüsib maailmameres toimunud muutusi, seostades neid kliimamuutuste ja inimtegevusega;

17) selgitab rannikuprotsesse ning analüüsib inimtegevuse mõju rannikule mõne piirkonna näitel;

18) selgitab liustike teket, jaotumist ja tähtsust.

19) analüüsib Maa sfääride vahelisi seoseid mõne bioomi näitel;

20) seostab mullatekke tingimusi mulla koostise, ehituse ja omadustega ning toob näiteid mullatüüpide ja mullaprotsesside kohta eri bioomides;

21) toob näiteid sündmuste kohta Maa ajaloos ja nende mõju kohta Maa sfääridele.

1) Maa teke ja areng. Geoloogiline ajaarvamine. Maa siseehitus. Laamtektoonika, laamade liikumisega seotud protsessid. Vulkanism. Maavärinad. Kivimite liigitus tekke alusel ja kivimiringe. Kivimite murenemine ja selle tähtsus looduses.

2) Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Päikesekiirguse jaotumine Maal, kiirgusbilanss. Kasvuhooneefekt ja selle tähtsus. Kliimat kujundavad tegurid. Üldine õhuringlus. Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused. Õhumassid, tsüklonid ning antitsüklonid.

Kliimamuutused, selle tagajärjed ning kliimamuutustega kohanemise võimalused.

3) Vee jaotumine Maal ja veeringe. Maailmamere tähtsus ning roll kliima kujunemises. Hoovused ja looded maailmameres.

Rannaprotsessid ning erinevate rannikute kujunemine. Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus. Kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju maailma veestikule.

4) Maa sfääride vahelised seosed. Aine-ja energiaringed. Mullatekke tingimuste ja mullaprotsesside mõju mulla ehitusele ning  omadustele eri bioomide näidetel.

Kursuse jooksul tuleb sooritada 3 hindelist tööd ja kuni 4 arvestuslikku tööd. Kui hindelisest tööst on sooritatud 100-90%, siis on hinne 5, kui on sooritatud 89-75%, siis on hinne 4 ja kui tulemus on 74-50%, siis on hinne 3. Hinne on 2 kui on sooritatud 49%-…. hindelisest tööst.

Kursuse hinne kujuneb hindeliste tööde hinnete tulemusena. Kõik kursuse jooksul sooritatud tööd peavad olema vastatud positiivsele hindele.

Kooliastme hinne kujuneb kolme kursuse keskmise hindena.

Kui mõni töö on ebaõnnestunud või vastamata mingil muul põhjusel, siis on võimalik seda järele vastata ühel korral perioodi jooksul.

Ainsaar, M., Jauhiainen, J. S., Liiber, Ü., Müristaja, H., Raagmaa, G., Roosaare, J. (2013). Geograafia gümnaasiumile, II kursus, Maa kui süsteem. Eesti Loodusfoto

„Uus Maailmaatlas“ teine trükk, kaardikirjastus Jana Seta, 2014