-

2 x 70 min nädalas

Kursusel õpitakse tundma antiikaega, keskaega ja uusaega, mille puhul keskendutakse usunditele, ideede ajaloole ja poliitiliste süsteemide võrdlusele. Õppija oskab kasutada kursuse teemade tundmiseks vajalikke teabeallikaid ning samuti arendatakse kursuse alguses mõtestatud lugemise oskust.  Kursusel rakendatavad meetodid toetavad erinevate allikate lugemise ja nendest arusaamise ning arutlemise oskust.  

Kurusel osalenu tunneb antiikaja, keskaja ja uusaja olulisemaid mõisteid ja isikuid. 

Antiikaeg

Kursusel osalenu mõistab pärast kursuse läbimist riigi, kultuuri ja ühiskonna olemuslikku seost antiikaja näidete põhjal. Samuti selgitab antiiktsivilisatsioonide tähtsust maailma ajaloos antiikaja näidete põhjal ning mõistab antiigipärandi olulisust tänapäeval. Lisaks sellele  tunneb ning võrdleb demokraatliku ja aristokraatliku linnriigi, Rooma vabariigi ning keisririigi toimimise põhimõtteid, iseloomustab religiooni ja mütoloogia osa antiikaja inimese maailmapildis ning kristluse tekkelugu ja kujunemist riigiusuks, kirjeldab näidete abil antiikkultuuri saavutusi, toob esile seosed antiikkultuuri ja Euroopa kultuuri kujunemise vahel, töötab ajastut iseloomustavate allikatega ning hindab neid kriitiliselt.

Keskaeg

Kursusel osalenu mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemuslikku seost keskaja kontekstis, iseloomustab keskaja ühiskonda ja eluolu ning analüüsib kriitiliselt keskaja erinevaid teabeallikaid; kirjeldab kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana, teab linnade tekkimise põhjusi ja iseloomustab, kuidas funktsioneeris linnaühiskond, kirjeldab islami teket ja levikut ning väärtustab islami kultuuripärandit, teab ristisõdade põhjusi ja tulemusi ning mõju kultuurile ja väärtushinnangutele, iseloomustab keskaegsete ülikoolide tegevust. 

Uusaeg

Kursusel osalenu mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist uusajal,  kirjeldab uut maailmapilti ning selgitab renessansi, maadeavastuste ja reformatsiooni osa selle kujunemisel; analüüsib kriitiliselt erinevaid teabeallikaid, teab, mis mõju avaldasid Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni reformid Euroopale, iseloomustab industriaalühiskonda ning analüüsib selle mõju inimeste igapäevaelule, näitab ja analüüsib tähtsamaid uusajal toimunud muutusi Euroopa poliitilisel kaardil,  tunneb teaduse ja tehnika arengu põhijooni ning tähtsamaid saavutusi uusajal. 

Iseseisev töö on kontrolltöödeks valmistumine ja puuduliku hindega hinnatud kontrolltööde järelevastamiseks tuleb eelnevalt esitada enda vigu analüüsiv iseseisvalt koostatud vigade parandus. 

Hinnatakse mõistete, institutsioonide ja protsesside tundmist. Kursuse baasmõistete ja nimede puhul hinnatakse ka õigekirja, kuid algustäheortograafiat selle juures ei arvestata. Samuti hinnatakse erinevate allikate tõlgendamise ja analüüsi tulemusi. 

Kontrolltöö. Kehtib punktiarvestus, hindega „5+“ hinnatakse õpilast, kes on lahendanud õigesti põhi- ja lisaülesanded, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19% õpilast, kellel kontrolltöö vastused on mittepiisavad või kellel on töö tegemata. Vabatahtlikkuse alusel lahendatavate lisaülesannete eest on võimalik saada lisapunkte, kuid seejuures suureneb kogu töö eest saadavate punktide arv, mille põhjal arvutatakse hinne. Hindel 5+ on informatsiooniline ja tunnustav tähendus ning see on võrdne hindega 5. 

1. Kontrolltöö Antiikaeg ja keskaeg. Moodustab kursusehindest 50%.  
2. Kontrolltöö Uusaeg. Moodustab kursusehindest 50%. 

Kui kursusehinde arvutamisel on tulemuseks murdarv, siis see ümardatakse allpool kirjeldatud põhimõtete alusel.
1. Kui see arv on suurem kui 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 (nt 4,7), siis ümardatakse see
õpilase kasuks;
2. Kui see arv on väiksem kui 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 (nt 3,3) ümardatakse see
õpilase kahjuks;
3. Kui see arv on täpselt 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 siis ümardatakse see viimase kontrolltöö hinde suunas.

Kooliastmehinne arvutatakse kõigi kursuste aritmeetilise keskmise alusel. Kui aritmeetiline keskmine on kas 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5, siis ümardatakse hinne õpilase viimase kursusehinde suunas.

Toimub üldjuhul õpetajale Stuudiumi sõnumiga teada andes neljapäeviti kell 16:00 klassis 215. Kui kontrolltöö on sooritatud negatiivsele hindele, siis tuleb esitada enne vastamist paberkandjal vigade parandus. Üldisesse järelevastamisse registreerimine on võimalik õpetaja loal. Samuti pead negatiivse hinde korral enne registreerimist esitama õpeajale paberkandjal vigade paranduse.

Kursuse õpik ja muud materjalid.

Mait Kõiv, Linda Kaljundi, Mati Laur, Tõnu Tannberg. Üldajalugu. 2015. See on kursuse õpik.