-

2 x 70 min nädalas

Kursusel osalenud õppijad omandavad teadmised ja oskused ühiskonnas toimimiseks ning vastutustundlike otsuste tegemiseks. Riigi ja demokraatliku riigivalitsemise teemavaldkonnas käsitletakse riigi funktsioone ja demokraatliku valitsemise põhimõtteid. Ühiskonna ja selle arengu teemavaldkonnas käsitletakse ühiskonna toimimist ning kodaniku võimalusi ja vastutust. Kursusel rakendatavad meetodid toetavad erinevate allikate lugemise ja nendest arusaamise ning arutlemise oskust.  

Õpilane: 

1) tunneb Eesti Vabariigi põhiseadust, õiguskorda ja oskab kasutada õigustekste; 

2) tunneb Eesti ja teiste riikide näitel riigi toimimise põhimõtteid ja ülesandeid;

2) tunneb demokraatia põhimõtteid, inim- ja kodanikuõigusi ning nendega seotud väljakutseid ühiskonnas;

3) mõistab inimeste õigust isiklikele, kultuurilistele ja maailmavaatelistele erinevustele, kui need ei ole inimsusevastased;

4) teab valimiste üldisi põhimõtteid ja institutsioone;

5) eristab demokraatlikku ja mittedemokraatlikku otsustusprotsessi nii ühiskonnas kui ka kogukonnas; selgitab näidete põhjal konsensuse, kompromissi ja enamushääletuse erinevust;  

6) tunneb oma huvide ja õiguste kaitsmise viise, arvestades teiste inimeste õigusi; 

7) tunneb oma võimalusi mõjutada ühiskondlikke protsesse aktiivse kodanikuna nii koolis kui ka väljaspool, mõistab erinevate ühiskonnasektorite koostöö tähtsust. 

Kursuse esimeses pooles keskendutakse EV põhiseadusele ja õiguskorrale erinevate õigustekstide ja muude allikate põhjal. Esimeses pooles õpitakse tundma institutsioone, kui riigi toimimispõhimõtete osa. Kursuse teine pool keskendub riigi ja ühiskonnaga seonduvale. Läbi kursuse õpitakse tundma nüüdisühiskonda ja erinevate allikate, sh õigustekstide tõlgendamist ja analüüsi. 

Hinnatakse mõistete, institutsioonide ja protsesside tundmist. Kursuse baasmõistete ja nimede puhul hinnatakse ka õigekirja, kuid algustäheortograafiat selle juures ei arvestata. Samuti hinnatakse erinevate allikate, sh õigustekstide tõlgendamise ja analüüsi tulemusi. 

Kontrolltöö. Kehtib punktiarvestus, hindega „5+“ hinnatakse õpilast, kes on lahendanud õigesti põhi- ja lisaülesanded, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19% õpilast, kellel kontrolltöö vastused on mittepiisavad või kellel on töö tegemata. Vabatahtlikkuse alusel lahendatavate lisaülesannete eest on võimalik saada lisapunkte, kuid seejuures suureneb kogu töö eest saadavate punktide arv, mille põhjal arvutatakse hinne. Hindel 5+ on informatsiooniline ja tunnustav tähendus ning see on võrdne hindega 5. 

1. Kontrolltöö Põhiseadus ja õiguskord. Keskendub EV põhiseaduse, Eesti õiguskorra ja muude oluliste õigustekstidega seotud materjali mõistmise kontrollimisele. Moodustab kursusehindest 40%.  
2. Kontrolltöö Riik ja ühiskond. Keskendub samaaegselt kursuse esimeses pooles omandatule kui ka kursuse teises pooles käsitletud õppesisu omandatuse kontrollimisele, mille tõttu on sellel hindel suurem kaal. Moodustab kursust kokkuvõtva kontrolltööna kursusehindest 60%. 

Esimese ja teise kontrolltöö ajal on õpilastel õigus kasutada EV põhiseaduse tervikteksti. 

Selles ainepassis rakendatava hindamismudeli eesmärk on „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ Lisa 6 (Vabariigi Valitsuse 23.02.2023 määruse nr 18) punkt 1.5. kohaselt õpimotivatsiooni hoidmise toetamine.    

Kui kursusehinde arvutamisel on tulemuseks murdarv, siis see ümardatakse allpool kirjeldatud põhimõtete alusel.

1. Kui see arv on suurem kui 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 (nt 4,7), siis ümardatakse see
õpilase kasuks;
2. Kui see arv on väiksem kui 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 (nt 3,3) ümardatakse see
õpilase kahjuks;
3. Kui see arv on täpselt 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 siis ümardatakse see viimase kontrolltöö hinde suunas.

Kooliastmehinne arvutatakse kahe kursuse aritmeetilise keskmise alusel. Kui aritmeetiline keskmine on kas 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5, siis ümardatakse hinne õpilase viimase kursusehinde suunas.

Toimub üldjuhul õpetajale Stuudiumi sõnumiga teada andes neljapäeviti kell 16:00 klassis 215. Kui kontrolltöö on sooritatud negatiivsele hindele, siis tuleb esitada enne vastamist paberkandjal vigade parandus. Üldisesse järelevastamisse registreerimine on võimalik õpetaja loal. Samuti pead negatiivse hinde korral enne registreerimist esitama õpeajale paberkandjal vigade paranduse.

Kursuse õpik ja muud materjalid, sh õigustekstid. Muud materjalid on seotud Eesti ühiskonnas, riigis ja välismaal toimunud sündmustega. 

Raudla, H. (2013) Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, I.osa. 2013.

Eesti Vabariigi põhiseadus (terviktekst) 

https://www.riigiteataja.ee/akt/111042025002

https://pohiseadus.ee/