Puuduvad

2 x 70 min nädalas

Gümnaasiumi ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) analüüsib ajalooperioodide iseloomulikke tunnuseid, vaimulaadi ja erinevuste põhjusi, mõistab ja analüüsib ajaloolise arengu jätkuvust ja muutuste põhjusi, mõistab minevikus elanud inimeste elu ajaloolises kontekstis ning üksiksiku valikute ja otsuste tähtsust inimkonna ajaloo kujundamisel;

2) analüüsib Eesti ajalugu Euroopa ja maailma ajaloo kontekstis ning mõistab vastastikuseid seoseid;

3) mõistab tänapäeva Eesti ühiskonna kujunemise ajaloolist tausta, tunneb ära mineviku mõjutusi;

4) mõistab, et inimeste eluviisi, väärtushinnanguid ja ühiskonnaelu mõjutavad religioon ja ideoloogiad, mõistab teaduse ning kultuuri arengu ja tehnoloogiliste muutuste mõju ühiskonnale ja nende vastastikuseid seoseid;

5) mõistab suurriikide mõju maailma majandusele ning poliitikale eri ajastuil, analüüsib riikidevahelist koostööd ja konfliktide lahendamise viise;

6) analüüsib demokraatlike ja mittedemokraatlike riikide arengu põhijooni;

7) mõistab ajaloosündmuste ja -protsesside erineva tõlgendamise põhjusi ja tagajärgi, analüüsib kriitiliselt infot, eristab fakti arvamusest;

8) tunneb inimkonna kultuurisaavutusi ja mõistab kultuuri järjepidevust;

9) mõtestab enda rolli kultuuri kandjana ja kultuuripärandi säilitajana, teadvustab kultuurilist mitmekesisust ja kultuuri rolli enesemääratlemises;

10) mõistab inimtegevuse ja keskkonna vastastikust mõju.

Maailmasõdadevaheline aeg: demokraatia ja diktatuurid

Kursuse lõpus õpilane: 

1) teab Eesti Vabadussõja tähtsamaid sündmusi ning kirjeldab sõja käiku kaardi alusel;

2) mõistab Vabadussõja ja Tartu rahu tähendust Eesti Vabariigi kindlustumisel;

3) analüüsib ning võrdleb rahvusvahelisi suhteid 1920. ja 1930. aastail ning teab muutuste põhjusi;

4) iseloomustab majanduse arengut maailmasõdadevahelisel perioodil ning selgitab majanduskriisi põhjusi ja mõju;

5) analüüsib ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda;

6) analüüsib Eesti ühiskonna poliitilist arengut 1920. ning 1930. aastail, selgitab autoritarismi kujunemise põhjusi ja mõju ühiskonnale ning iseloomustab vaikivat ajastut;

7) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Landeswehr, Tartu rahu, demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, kommunism, NSVL, fašism, natsionaalsotsialism, Rahvasteliit, Versailles’ süsteem, vaikiv ajastu, vabadussõjalased; 

8) teab, kes olid Jossif Stalin, Adolf Hitler, Benito Mussolini, Franklin Delano Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust.

Teine maailmasõda

Kursuse lõpus õpilane: 

1) iseloomustab Teise maailmasõja põhjusi ja tagajärgi;

2) teab II maailmasõja peamised sündmusi ja kirjeldab sõjategevust kaardi järgi;

3) teab Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemislugu;

4) analüüsib Teise maailmasõja mõju Eesti ajaloole;

5) teab, kes olid Winston Churchill, Charles de Gaulle, Dwight Eisenhower, Georgi Žukov, Johannes Vares ja Otto Tief, ning iseloomustab nende tegevust;

6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Anšluss, Müncheni konverents, MRP, baaside leping, okupatsioon, Suvesõda, Atlandi harta, ÜRO, Talvesõda.

Kursuses käsitletakse kahte suurt teemat:

1) Maailmasõdadevaheline aeg: demokraatia ja diktatuurid

2) Teine maailmasõda

Hindamisel juhindutakse Tartu Tamme Gümnaasiumi hindamise põhimõtetest. Kasutatakse eristavat hindamist. Ajaloos toimub hindamine protsentidega. Hindamisel ei kasutata ümardamist. Hinne kujuneb kahe kontrolltöö tulemusel, millest esimene kontrolltöö annab 40% ja teine kontrolltöö 60% kursusehindest. Mõlemad tööd peavad olema sooritatud vähemalt 50%-le ehk positiivsele hindele. Kursuse positiivse hinde saamisel on oluline sooritada ära ka jooksvad tööd (rühmatööd, kodutööd), mida hinnatakse mitteeristavalt. Samuti on kursuse positiivse hinde saamiseks vaja osaleda kindel arv kordi kontakttundides. Kui õpilane puudub tundidest kursuse jooksul viis korda või rohkem rakendub lisatöö ehk arutlus, mille täpsem juhend asub Moodles.

Kooliastmehinne kujuneb nii, et kursusehinnete protsendid liidetakse kokku ning jagatakse kuuega (nii palju on kursuseid kokku). Sealt tulenev protsent teisendatakse numbriks vastavalt gümnaasiumi riikliku õppekava hindamise järgi.

Täpsema kursuse hindamise korraldust jagatakse õpilastega iga kursuse esimesel tunnil ning tunnikirjelduse alla lisatakse ka link sellele.

Järelevastamine toimub kooli poolt määratud ajal. Enne järelevastamist on vajalik Stuudiumis registreeruda, milleks peab olema õpetaja luba. Negatiivse hinde puhul toimub järelevastamine esseevormis. Täpsem juhend on olemas Moodles. Kolmas järelevastamine õppenõukogu nõusolekul toimub suuliselt.

Õpik + õpetaja poolt koostatud õppematerjalid.