Puuduvad

2 x 70 min nädalas

Gümnaasiumi ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) analüüsib ajalooperioodide iseloomulikke tunnuseid, vaimulaadi ja erinevuste põhjusi, mõistab ja analüüsib ajaloolise arengu jätkuvust ja muutuste põhjusi, mõistab minevikus elanud inimeste elu ajaloolises kontekstis ning üksiksiku valikute ja otsuste tähtsust inimkonna ajaloo kujundamisel;

2) analüüsib Eesti ajalugu Euroopa ja maailma ajaloo kontekstis ning mõistab vastastikuseid seoseid;

3) mõistab tänapäeva Eesti ühiskonna kujunemise ajaloolist tausta, tunneb ära mineviku mõjutusi;

4) mõistab, et inimeste eluviisi, väärtushinnanguid ja ühiskonnaelu mõjutavad religioon ja ideoloogiad, mõistab teaduse ning kultuuri arengu ja tehnoloogiliste muutuste mõju ühiskonnale ja nende vastastikuseid seoseid;

5) mõistab suurriikide mõju maailma majandusele ning poliitikale eri ajastuil, analüüsib riikidevahelist koostööd ja konfliktide lahendamise viise;

6) analüüsib demokraatlike ja mittedemokraatlike riikide arengu põhijooni;

7) mõistab ajaloosündmuste ja -protsesside erineva tõlgendamise põhjusi ja tagajärgi, analüüsib kriitiliselt infot, eristab fakti arvamusest;

8) tunneb inimkonna kultuurisaavutusi ja mõistab kultuuri järjepidevust;

9) mõtestab enda rolli kultuuri kandjana ja kultuuripärandi säilitajana, teadvustab kultuurilist mitmekesisust ja kultuuri rolli enesemääratlemises;

10) mõistab inimtegevuse ja keskkonna vastastikust mõju.

Rootsi aeg

Kursuse lõpus õpilane: 

1) teab, kuidas toimus Rootsi võimu järkjärguline kehtestamine kogu Eesti alal;

2) iseloomustab allikate ja teabetekstide põhjal Rootsi poliitikat Eesti- ja Liivimaal;

3) kirjeldab talurahva õigusliku ja majandusliku olukorra muutumist Rootsi ajal;

4) mõistab luterluse mõju ning Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning tänapäeval;

5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid rüütelkond, reduktsioon, vakuraamat, piiblikonverentsid, Academia Gustaviana;

6) teab, kes olid Bengt Gottfried Forselius, Gustav II Adolf, Johan Skytte ja Karl XI, ning iseloomustab nende tegevust.

Eesti 18. sajandil

Kursuse lõpus õpilane: 

1) selgitab Põhjasõja põhjusi, tulemusi ja mõju;

2) iseloomustab Balti erikorda ning selle mõju Eesti arengule;

3) analüüsib Euroopa valgustusideede mõju Eesti vaimuelule; 

4) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Balti erikord, restitutsioon, asehalduskord, vennastekogud;

5) teab, kes olid Karl XII, Peeter I, Katariina II, Anton Thor Helle ja August Wilhelm Hupel, ning iseloomustab nende tegevust.

Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul

Kursuse lõpus õpilane: 

1) teab, kuidas muutus talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord, ning selgitab majandusprotsesside ja talurahvaseaduste seoseid;

2) mõistab ärkamisaja tähendust ja tähtsust ning selle mõju kodanikuühiskonna kujunemisele Eesti ajaloos;

3) iseloomustab rahvusliku liikumise eeldusi ja seoseid Euroopaga;

4) teab, mis olid tähtsamad rahvusliku liikumise ettevõtmised ning kes olid rahvusliku liikumise eestvedajad; analüüsib allikate alusel rahvusliku liikumise ettevõtmisi ja ideid;

5) iseloomustab muutusi Eesti ühiskonnas ja ühiskondlik-poliitilise mõtte arengut 19. sajandi lõpul ning loob seoseid omariikluse kujunemisega;

6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid estofiil, ärkamisaeg, rahvuslik liikumine, venestamine, Aleksandrikool;

7) teab, kes olid Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Jaan Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust.

Maailm Esimese maailmasõja eel

Kursuse lõpus õpilane: 

1) kirjeldab suurriikide arengujooni ja rolli muutumist rahvusvahelistes suhetes;

2) teab suurriikide sõjalis-poliitilisi blokke ning analüüsib Antanti ja Kolmikliidu taotlusi;

3) tunneb maailma poliitilist kaarti enne Esimest maailmasõda: näitab kaardil suurriikide sõjalistesse blokkidesse kuuluvaid riike, koloniaalimpeeriume; 

4) iseloomustab maailma majanduse arengujooni; analüüsib teaduse ja tehnika mõju; 

5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid imperialism, monopol, Antant, Kolmikliit.

Esimene maailmasõda

Kursuse lõpus õpilane: 

1) analüüsib Esimese maailmasõja põhjusi ning sõdivate poolte taotlusi;

2) Tunneb erinevaid Esimese maailmasõja sündmusi ja oskab neid ka kaartilt tunda.

3) analüüsib Esimese maailmasõja tagajärgi ja mõju maailma arengule;

4) analüüsib Eesti omariikluse saavutamise eeldusi ja protsessi;

5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Veebruarirevolutsioon, autonoomia, Asutav Kogu, Päästekomitee, iseseisvusmanifest;

6) teab, kes olid Nikolai II, Vladimir Lenin, Jaan Poska, Johan Laidoner ja Konstantin Päts, ning iseloomustab nende tegevust.

Kursuses on viis suurt teemat:

1) Rootsi aeg Eestis

2) Eesti 18.sajandil

3) Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul

4) Maailm Esimese maailmasõja eel

5) Esimene maailmasõda

Hindamisel juhindutakse Tartu Tamme Gümnaasiumi hindamise põhimõtetest. Kasutatakse eristavat hindamist. Ajaloos toimub hindamine protsentidega. Hindamisel ei kasutata ümardamist. Hinne kujuneb kahe kontrolltöö tulemusel, millest esimene kontrolltöö annab 40% ja teine kontrolltöö 60% kursusehindest. Mõlemad tööd peavad olema sooritatud vähemalt 50%-le ehk positiivsele hindele. Kursuse positiivse hinde saamisel on oluline sooritada ära ka jooksvad tööd (rühmatööd, kodutööd), mida hinnatakse mitteeristavalt. Samuti on kursuse positiivse hinde saamiseks vaja osaleda kindel arv kordi kontakttundides. Kui õpilane puudub tundidest kursuse jooksul viis korda või rohkem rakendub lisatöö ehk arutlus, mille täpsem juhend asub Moodles.

Kooliastmehinne kujuneb nii, et kursusehinnete protsendid liidetakse kokku ning jagatakse kuuega (nii palju on kursuseid kokku). Sealt tulenev protsent teisendatakse numbriks vastavalt gümnaasiumi riikliku õppekava hindamise järgi.

Täpsema kursuse hindamise korraldust jagatakse õpilastega iga kursuse esimesel tunnil ning tunnikirjelduse alla lisatakse ka link sellele.

Järelevastamine toimub kooli poolt määratud ajal. Enne järelevastamist on vajalik Stuudiumis registreeruda, milleks peab olema õpetaja luba. Negatiivse hinde puhul toimub järelevastamine esseevormis. Täpsem juhend on olemas Moodles. Kolmas järelevastamine õppenõukogu nõusolekul toimub suuliselt.

Õpik + õpetaja poolt koostatud õppematerjalid.