Puuduvad

2 x 70 min nädalas

Gümnaasiumi ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) analüüsib ajalooperioodide iseloomulikke tunnuseid, vaimulaadi ja erinevuste põhjusi, mõistab ja analüüsib ajaloolise arengu jätkuvust ja muutuste põhjusi, mõistab minevikus elanud inimeste elu ajaloolises kontekstis ning üksiksiku valikute ja otsuste tähtsust inimkonna ajaloo kujundamisel;

2) analüüsib Eesti ajalugu Euroopa ja maailma ajaloo kontekstis ning mõistab vastastikuseid seoseid;

3) mõistab tänapäeva Eesti ühiskonna kujunemise ajaloolist tausta, tunneb ära mineviku mõjutusi;

4) mõistab, et inimeste eluviisi, väärtushinnanguid ja ühiskonnaelu mõjutavad religioon ja ideoloogiad, mõistab teaduse ning kultuuri arengu ja tehnoloogiliste muutuste mõju ühiskonnale ja nende vastastikuseid seoseid;

5) mõistab suurriikide mõju maailma majandusele ning poliitikale eri ajastuil, analüüsib riikidevahelist koostööd ja konfliktide lahendamise viise;

6) analüüsib demokraatlike ja mittedemokraatlike riikide arengu põhijooni;

7) mõistab ajaloosündmuste ja -protsesside erineva tõlgendamise põhjusi ja tagajärgi, analüüsib kriitiliselt infot, eristab fakti arvamusest;

8) tunneb inimkonna kultuurisaavutusi ja mõistab kultuuri järjepidevust;

9) mõtestab enda rolli kultuuri kandjana ja kultuuripärandi säilitajana, teadvustab kultuurilist mitmekesisust ja kultuuri rolli enesemääratlemises;

10) mõistab inimtegevuse ja keskkonna vastastikust mõju.

Eesti arengud alates 1980ndate lõpust

Kursuse lõpus õpilane:

1) analüüsib Eesti iseseisvuse taastamist ning teab riikluse ülesehitamise käiku 1990ndatel;

2) selgitab Eesti integreerumist Euroopasse ja maailma;

3) teab Eestis toimunud sündmusi 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses;

4) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid laulev revolutsioon, Rahvarinne, EMS, Balti kett, Interrinne;

5) teab, kes olid Arnold Rüütel, Lennart Meri, Edgar Savisaar ja Mart Laar, ning iseloomustab nende tegevust.

Maailm pärast 1991.a

Kursuse lõpus õpilane: 

1) teab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil pärast külma sõja lõppu;

2) analüüsib uute vastasseisude kujunemist maailmas pärast külma sõja lõppu;

3) teab Lähis-Ida kriisikolde kujunemise põhjusi, selgitab kriisi olemust ja püüdeid seda lahendada;

4) analüüsib ja teab Venemaa arengut NSV Liidu lagunemisest tänapäevani;

5) teab, kes olid Saddam Hussein, Slobodan Miloševic, Osama bin Laden, Boriss Jeltsin ja Vladimir Putin, ning iseloomustab nende tegevust.

Kursuses käsitletakse kahte suurt teemat:

1) Eesti arengud alates 1980ndate lõpust

2) Maailm pärast 1991.a

Hindamisel juhindutakse Tartu Tamme Gümnaasiumi hindamise põhimõtetest. Kasutatakse eristavat hindamist. Ajaloos toimub hindamine protsentidega, kuid kursuse lõpus teisendatakse protsent numbriks vastavalt gümnaasiumi riiklikule õppekavale. Hindamisel ei kasutata ümardamist, va. kooliastmehinne. Hinne kujuneb kahe kontrolltöö tulemusel, millest esimene kontrolltöö annab 40% ja teine kontrolltöö 60% kursusehindest. Mõlemad tööd peavad olema sooritatud vähemalt 50%-le ehk positiivsele hindele. Kursuse positiivse hinde saamisel on oluline sooritada ära ka jooksvad tööd (rühmatööd, kodutööd), mida hinnatakse mitteeristavalt. Samuti on kursuse positiivse hinde saamiseks vaja osaleda kindel arv kordi kontakttundides. Kui õpilane puudub tundidest kursuse jooksul viis korda või rohkem rakendub lisatöö ehk arutlus, mille täpsem juhend asub Moodles.

Kooliastmehinne arvutatakse kõigi kursuste aritmeetilise keskmise alusel.

Täpsema kursuse hindamise korraldust jagatakse õpilastega iga kursuse esimesel tunnil ning tunnikirjelduse alla lisatakse ka link sellele.

Järelevastamine toimub kooli poolt määratud ajal. Enne järelevastamist on vajalik Stuudiumis registreeruda, milleks peab olema õpetaja luba. Negatiivse hinde puhul toimub järelevastamine esseevormis. Täpsem juhend on olemas Moodles. Kolmas järelevastamine õppenõukogu nõusolekul toimub suuliselt.

Õpik + õpetaja poolt koostatud õppematerjalid.