Puuduvad

2 x 70 min nädalas

Gümnaasiumi ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) analüüsib ajalooperioodide iseloomulikke tunnuseid, vaimulaadi ja erinevuste põhjusi, mõistab ja analüüsib ajaloolise arengu jätkuvust ja muutuste põhjusi, mõistab minevikus elanud inimeste elu ajaloolises kontekstis ning üksiksiku valikute ja otsuste tähtsust inimkonna ajaloo kujundamisel;

2) analüüsib Eesti ajalugu Euroopa ja maailma ajaloo kontekstis ning mõistab vastastikuseid seoseid;

3) mõistab tänapäeva Eesti ühiskonna kujunemise ajaloolist tausta, tunneb ära mineviku mõjutusi;

4) mõistab, et inimeste eluviisi, väärtushinnanguid ja ühiskonnaelu mõjutavad religioon ja ideoloogiad, mõistab teaduse ning kultuuri arengu ja tehnoloogiliste muutuste mõju ühiskonnale ja nende vastastikuseid seoseid;

5) mõistab suurriikide mõju maailma majandusele ning poliitikale eri ajastuil, analüüsib riikidevahelist koostööd ja konfliktide lahendamise viise;

6) analüüsib demokraatlike ja mittedemokraatlike riikide arengu põhijooni;

7) mõistab ajaloosündmuste ja -protsesside erineva tõlgendamise põhjusi ja tagajärgi, analüüsib kriitiliselt infot, eristab fakti arvamusest;

8) tunneb inimkonna kultuurisaavutusi ja mõistab kultuuri järjepidevust;

9) mõtestab enda rolli kultuuri kandjana ja kultuuripärandi säilitajana, teadvustab kultuurilist mitmekesisust ja kultuuri rolli enesemääratlemises;

10) mõistab inimtegevuse ja keskkonna vastastikust mõju.

Külm sõda

1) analüüsib külma sõja põhjusi ja kujunemist ning teab avaldumisvorme;

2) analüüsib külma sõja kriiside tekkimise põhjusi ning osaliste taotlusi ja tulemusi;

3) teab, kes olid Harry Truman, John Fitzgerald Kennedy, Nikita Hruštšov, Fidel Castro, Konrad Adenauer ja Ronald Reagan ning iseloomustab nende tegevust;

4) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid külm sõda, kriisikolle, NATO, VLO, võidurelvastumine, raudne eesriie.

Demokraatlik maailm pärast Teist maailmasõda

1) analüüsib demokraatlike riikide arengu põhijooni;

2) teab Euroopa integratsiooni kujunemist ja põhietappe; 

3) teab, kes oli Robert Schumann, ning iseloomustab tema tegevust;

4) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, OSCE.

NSVL ja kommunistlik süsteem 

1) analüüsib kommunistliku süsteemi kujunemislugu ja erinevaid arenguetappe;

2) iseloomustab NSVLi ühiskonnaelu arengut;

3) analüüsib kommunistliku süsteemi kriiside põhjusi ja tagajärgi; 

4) analüüsib Eesti ühiskonna arengut Nõukogude okupatsiooni ajal; 

5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kollektiviseerimine, industrialiseerimine, dissidentlus, Brežnevi doktriin, plaanimajandus, sotsialismileer, liiduvabariik; perestroika, glasnost;

6) analüüsib kommunistliku süsteemi lagunemise põhjusi;

7) teab, kes olid Jossif Stalin, Nikita Hruštšov, Leonid Brežnev, Mao Zedong, Johannes Käbin, Aleksander Dubček, Lech Walesa ja Mihhail Gorbatšov ning iseloomustab nende tegevust.

Kursuses käsitletakse kolme suurt teemat:

1) Külm sõda

2) Demokraatlik maailm pärast Teist maailmasõda

3) NSVL ja kommunistlik süsteem 

Hindamisel juhindutakse Tartu Tamme Gümnaasiumi hindamise põhimõtetest. Kasutatakse eristavat hindamist. Ajaloos toimub hindamine protsentidega, kuid kursuse lõpus teisendatakse protsent numbriks vastavalt gümnaasiumi riiklikule õppekavale. Hindamisel ei kasutata ümardamist, va. kooliastmehinne. Hinne kujuneb kahe kontrolltöö tulemusel, millest esimene kontrolltöö annab 40% ja teine kontrolltöö 60% kursusehindest. Mõlemad tööd peavad olema sooritatud vähemalt 50%-le ehk positiivsele hindele. Kursuse positiivse hinde saamisel on oluline sooritada ära ka jooksvad tööd (rühmatööd, kodutööd), mida hinnatakse mitteeristavalt. Samuti on kursuse positiivse hinde saamiseks vaja osaleda kindel arv kordi kontakttundides. Kui õpilane puudub tundidest kursuse jooksul viis korda või rohkem rakendub lisatöö ehk arutlus, mille täpsem juhend asub Moodles.

Kooliastmehinne arvutatakse kõigi kursuste aritmeetilise keskmise alusel.

Täpsema kursuse hindamise korraldust jagatakse õpilastega iga kursuse esimesel tunnil ning tunnikirjelduse alla lisatakse ka link sellele.

Järelevastamine toimub kooli poolt määratud ajal. Enne järelevastamist on vajalik Stuudiumis registreeruda, milleks peab olema õpetaja luba. Negatiivse hinde puhul toimub järelevastamine esseevormis. Täpsem juhend on olemas Moodles. Kolmas järelevastamine õppenõukogu nõusolekul toimub suuliselt.

Õpik + õpetaja poolt koostatud õppematerjalid.