Puuduvad

2 x 70 min nädalas

Gümnaasiumi ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) analüüsib ajalooperioodide iseloomulikke tunnuseid, vaimulaadi ja erinevuste põhjusi, mõistab ja analüüsib ajaloolise arengu jätkuvust ja muutuste põhjusi, mõistab minevikus elanud inimeste elu ajaloolises kontekstis ning üksiksiku valikute ja otsuste tähtsust inimkonna ajaloo kujundamisel;

2) analüüsib Eesti ajalugu Euroopa ja maailma ajaloo kontekstis ning mõistab vastastikuseid seoseid;

3) mõistab tänapäeva Eesti ühiskonna kujunemise ajaloolist tausta, tunneb ära mineviku mõjutusi;

4) mõistab, et inimeste eluviisi, väärtushinnanguid ja ühiskonnaelu mõjutavad religioon ja ideoloogiad, mõistab teaduse ning kultuuri arengu ja tehnoloogiliste muutuste mõju ühiskonnale ja nende vastastikuseid seoseid;

5) mõistab suurriikide mõju maailma majandusele ning poliitikale eri ajastuil, analüüsib riikidevahelist koostööd ja konfliktide lahendamise viise;

6) analüüsib demokraatlike ja mittedemokraatlike riikide arengu põhijooni;

7) mõistab ajaloosündmuste ja -protsesside erineva tõlgendamise põhjusi ja tagajärgi, analüüsib kriitiliselt infot, eristab fakti arvamusest;

8) tunneb inimkonna kultuurisaavutusi ja mõistab kultuuri järjepidevust;

9) mõtestab enda rolli kultuuri kandjana ja kultuuripärandi säilitajana, teadvustab kultuurilist mitmekesisust ja kultuuri rolli enesemääratlemises;

10) mõistab inimtegevuse ja keskkonna vastastikust mõju.

Esiaeg

Kursuse lõpus õpilane: 

1) teab tähtsamaid Eesti esiaja perioode; mõistab muististe kui ajalooallikate eripära; 

2) kirjeldab inimeste eluolu ja toob näiteid inimeste tegevusaladest ja nende muutustest esiajal;

3) iseloomustab esiaja eestlaste suhteid naaberrahvastega ning vastastikuseid mõjutusi;

4) kirjeldab Eesti halduskorraldust ja majanduse arengut esiaja lõpul;

5) seletab ja kasutab kontekstis mõisted arheoloogiline kultuur, muistis, muinaslinnus, kalme, maakond, kihelkond, malev, animism.

Keskaeg

Kursuse lõpus õpilane: 

1) analüüsib Balti ristisõja põhjusi, kulgu ja tulemusi erinevate osaliste vaatenurgast;

2) tunneb muutusi Vana-Liivimaa riiklikus korralduses ja poliitilisel kaardil; iseloomustab suhteid naaberriikidega; 

3) analüüsib Jüriöö ülestõusu tähtsust ja tähendust ajaloolise narratiivina;

4) iseloomustab Eesti keskaja ühiskonda: läänikord, talurahva õiguslik seisund ning majanduslik olukord, käsitöö ja kaubandus, eluolu linnades; loob seoseid Eesti ja Euroopa ajaloo vahel keskajal;

5) kirjeldab Eesti keskaja kultuuri põhijooni ning mõistab ristiusu mõju Eesti kultuurile, vaimuelule ja väärtushinnangute muutumisele; saab aru kultuurilisest järjepidevusest;

6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, sunnismaisus, adramaa;

7) teab, kes olid Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust.

Üleminekuaeg keskajast uusaega

Kursuse lõpus õpilane: 

1) kirjeldab rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil; 

2) selgitab allikate alusel Liivi sõja eellugu, kulgu ja tulemusi; 

3) teab muutusi riiklikus korralduses ja poliitilisel kaardil sõdade ajal;

4) iseloomustab reformatsiooni mõju ja tähtsust eesti kultuuriloos; analüüsib muutusi mentaliteedis ning vaimuelus;

5) teab, kes olid Balthasar Russow, Ivan IV ja Wolter von Plettenberg, ning iseloomustab nende tegevust.

Kursuses käsitletakse kolme suurt teemat:

1) Eesti esiaeg

2) Eesti keskaeg

3) Eesti üleminek keskajast uusaega

Hindamisel juhindutakse Tartu Tamme Gümnaasiumi hindamise põhimõtetest. Kasutatakse eristavat hindamist. Ajaloos toimub hindamine protsentidega. Hindamisel ei kasutata ümardamist. Hinne kujuneb kahe kontrolltöö tulemusel, millest esimene kontrolltöö annab 40% ja teine kontrolltöö 60% kursusehindest. Mõlemad tööd peavad olema sooritatud vähemalt 50%-le ehk positiivsele hindele. Kursuse positiivse hinde saamisel on oluline sooritada ära ka jooksvad tööd (rühmatööd, kodutööd), mida hinnatakse mitteeristavalt. Samuti on kursuse positiivse hinde saamiseks vaja osaleda kindel arv kordi kontakttundides. Kui õpilane puudub tundidest kursuse jooksul viis korda või rohkem rakendub lisatöö ehk arutlus, mille täpsem juhend asub Moodles.

Kooliastmehinne kujuneb nii, et kursusehinnete protsendid liidetakse kokku ning jagatakse kuuega (nii palju on kursuseid kokku). Sealt tulenev protsent teisendatakse numbriks vastavalt gümnaasiumi riikliku õppekava hindamise järgi.

Täpsema kursuse hindamise korraldust jagatakse õpilastega iga kursuse esimesel tunnil ning tunnikirjelduse alla lisatakse ka link sellele.

Järelevastamine toimub kooli poolt määratud ajal. Enne järelevastamist on vajalik Stuudiumis registreeruda, milleks peab olema õpetaja luba. Negatiivse hinde puhul toimub järelevastamine esseevormis. Täpsem juhend on olemas Moodles. Kolmas järelevastamine õppenõukogu nõusolekul toimub suuliselt.

Õpik + õpetaja poolt koostatud õppematerjalid.