Suunakursus meditsiiniklassile (sh veterinaariaharule)

Üks kursus, millest ca pool toimub auditoorse tööna (sh mõned praktikumid) ja teine pool kodutöödena/e-õppena. 

1. anda suhteliselt üksikasjalik ülevaade inimese jt imetajate keha osade ehitusest ja talitlusest, süvendada arusaama organismi terviklikkusest ja osadevahelistest seostest ning tutvustada loomse organismi anatoomia praktilist uurimist;

2. luua teadmiste, oskuste ja arusaamade alus mõistmaks kõrgkoolide õppejõudude loenguid ja praktikume meditsiinist ja tervishoiust või veterinaariast;

3. toetada teabeallikate ja tehisaru mõistliku kasutamise ning info kriitilise hindamise oskuse arengut;

4. soodustada õpilase minapildi kujunemist edasiseks karjäärivalikuks.

Õpilane:

1. tunneb ainekavas (vt Sisu lühikirjeldus) toodud teemadega seonduvaid mõisteid ja protsesse, oskab õpitut rakendada, sisulisi osi seostada ja protsesside kulgu analüüsida.
2. teab ja oskab kirjeldada inimese (imetaja) keha siseehitust, talitluslikke protsesse ja võimalikke patoloogilisi nähte, teab nendest hoidumise viise (vastavalt sisukirjeldusele) ning peab tähtsaks enese, teiste inimeste ja teiste organismide tervist;
3. on võimeline mõistma õppejõudude teemakohaseid loenguid ja praktikume meditsiini või veterinaaria erikursustes (TÜ-s, EMÜ-s);
4. on võimeline kasutama oma teadmisi ja oskusi eri mõtlemistasanditel (teadmine, mõistmine, rakendamine, analüüs ja süntees, põhjendatud hinnangu andmine);
5. oskab joonistel/piltidel ja preparaatidel ära tunda inimkeha osi, kudesid ja elundite ristlõikeid;
6. on saanud kogemuse praktiliste tööde läbiviimisel loomse organismi kudede-elundite uurimisel;
7. omab ettekujutust inimese ja/või teiste loomsete organismide anatoomia ja füsioloogia teemade käsitlusest internetis, tehisaru mõistlikust kasutamisest ning suhtub kogutavasse teabesse kriitiliselt ja analüütiliselt; 
8. näeb seoseid loomse organismi (sh inimese) keha homöostaasi ja keskkonna vahel;
9. omab ettekujutust bioloogia ning meditsiini ja veterinaaria tihedatest seostest ning vastavatest elukutsetest;

Tunnid (8+1+1 = 10 tundi) koolimajas, kontaktõppena

1. 1. Sissejuhatus, tutvumine; Arutelu meditsiini ja füsioloogia ajaloost (esitlus, pildid). Sissejuhatavaid mõisteid (elundkonnad, metabolism, tagasisidestus, regulatsioon). Bioaktiivsed ained.  Praktikum: pool tundi: mikroskoopia, loomsete kudede tüübid.
   2. Kodutööna Moodles (arvestuslikult 1 tund): Luud ja lihased (v.a lihaskokkutõmme). Kodus, Moodles ise, väiksele %-hindele: luustik-lihastik.
   3. Bioloogilised  membraanid, membraanipotentsiaal ja erutuse levik, refraktaarsusperiood. „K/Na pump“. Lihaskokkutõmbe molekulaarne mehhanism. Neuron, neurogliia. Sünaps, selle ehitus ja talitlus.
   4. Veri, selle ülesanded ja koostis, vereanalüüsi näitajad (vereproov). Vere puhverdusvõime; Vere hüübimine; Vereloome. Veresete, veresuhkur. Veregrupid, vereülekanne. Vereringe, suur ja väike vereringe. Suuremate veresoonte nimetused ja asukohad. Veresoonte ehitus ja talitlus. Vererõhk, selle mõõtmise põhimõte (Korotkovi järgi). Pulss. Lümfiringe. Südame ehitus ja töötsükkel. EKG.  Praktikum: Südame lahkamine (1/2 tundi)
   5. Meeleelundid, nende ehitus ja talitlus, haigused ja väärnähud. Maitsmiselund, maitsmine. Haistmiselund, haistmine. Silma ehitus ja talitlus, talitluse häired. Kõrva ehitus ja talitlus, selle häired. Tasakaalumeel. Praktikum: Silma lahkamine (1/2 tundi)
   6. Kontrolltöö nr 1, üks tund

Iseseisva õppena Moodles (arvestuslikult 10+1 = 11 tundi)

1. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne-, sh. vegetatiivne närvisüsteem. Peaaju osade ülesanded, elektroentsefalograafia (EEG). Refleks (tingitud, tingimatud), refleksikaar.
2. Hingamiselundkond, hingamine organismi ja raku tasandil, CO2 ja O2 transport verega. Hingamisteede ehitus, gaasivahetus alveoolides ja kudedes. Hingamise regulatsioon. Välise hingamise parameetrid. Hingamine äärmuslikes tingimustes. Surfaktandid.
3. Sisenõrenäärmed ja vastavad hormoonid, nende üldine klassifikatsioon. Levinumate hormoonide toime üldised mehhanismid (2), näiteid. Sisenõrenäärmete asukoht ja ülesanded, ala- ja ületalitlus.
4. Seedeelundkonna ehitus ja ülesanded. Ehituslike osade paiknemine, ülesanded ja omavahelised seosed. Hammaste jaotus ja hamba ehitus. Seedimisprotsess, seedeensüümid. Maksa talitlus. Toitainete lõhustumine ja imendumine, mikroobne fermentatsioon.
5. Erituselundkond, eritamine. Erituselundid (nahk, kopsud, neerud). Erituselundkonna ehitus ja talitlus. Neeru ehitus. Nefron ja selle talitlus, esmase ja lõpliku uriini moodustumine (ultrafiltratsioon). Uriini koostis.
6. KT nr 2, üks tund (ilmselt arvestuste nädalal).

Olulisi hinnatavaid töid on kaks: kontrolltööd Moodles, mida hinnatakse RÕK (riikliku õppekava) protsentskaala järgi.

1) Esimese, kontaktõppele järgnevaks kontrolltööks pakub õpetaja tuge muuhulgas ka elektroonsete testidega, mida hindamisel ei arvestata. Teise, iseseisva õppe kodutööde/elektroonsete testide sooritamine on tagasiside saamiseks ja õppimiseks nõutav, kuna neile teemadele järgnev kontrolltöö tuleb valikuna väga sarnastest küsimustest. Selliste kodutööde tegematajätmine võib olla aluseks madalama kursusehinde panekul, kui kontrolltööde tulemuste järgi on see nn kahevahel.

2) Hindamisel kasutatakse numbrilise hinde täiendamiseks „+“ ja „-„ märke, mis näitavad vastava  hinde %-skaala ülemise või alumise väärtuse lähedast tulemust.

3) Aineolümpiaadil edukale õpilasele võib õpetaja lisada hinde "5" (väga hea"), mis on kontrolltöö hinde kaaluga (kui seda pole tehtud üldbioloogia kursuses).

Kahe olulise hinnatava töö (Vt Hindamine) osakaalud on võrdsed (50% + 50%).

Kursusehinde panekul hinnete nn kahevahel oleku puhul arvutatakse nende kahe kontrolltöö tulemuse (%) keskmine ning seejärel lähtutakse RÕK hindamisskaalast. Seejuures võib õpetaja õpilase kasuks arvestada tema individuaalset edenemist õppeaines ning hinnata/kaaluda ka kontrolltöös esinevate vigade nn raskusastet/sisulist olulisust.

Kui kursuse üks olulistest hinnatavatest töödest on mitterahuldav ("1" või "2"), on kogu kursuse hindeks reeglina maksimaalselt "rahuldav", hoolimata saatud tulemuste % keskmisest.

Kahe mitterahuldava (mittearvestatud) hinde puhul kursuses hinnatakse see mitterahuldavaks.

Kooliastmehindeks ongi selle ainsa kursuse hinne.

1. Üldiselt vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järelevastamise korrale.
2. Iga kontrolltööd saab ühe korra järele vastata. Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, hinnatakse vastav töö hindega „nõrk“ („1“).

Peamiselt õpetaja loodud konspekt (kättesaadav e-õppe keskkonnas Moodle, osa ka Stuudiumi TERAs), kirjastuse AVITA õpik Inimene (Tenhunen, A, jt. 2008. Bioloogia õpik gümnaasiumile III osa, Inimene), aga ka P.-H Kingissepa (TÜ) õppevahend „Inimese füsioloogia“, varasemad põhikooliõpikud ja internetileheküljed (nt www.ebu.ee esitlused, e-Koolikoti portaali materjalid ning YouTube õppevideod).