Puuduvad

19 - 21 auditoorset 70-minutilist tundi 

Õpilane kasutab matemaatilist keelt, väljendab oma mõtteid ja lahenduskäike selgelt ja täpselt, koostab ja rakendab sobivaid matemaatilisi mudeleid õpitulemuste omandamiseks.

Õpilane

1) selgitab liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise olemust;  

2) lahendab reaalelulisi liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise probleeme, hindab kriitiliselt saadud tulemusi;  

3) kirjeldab eksponentfunktsiooni omadusi;  

4) selgitab arvu logaritmi mõistet ja selle omadusi; logaritmib ning potentseerib lihtsamaid avaldisi, vahetab logaritmi alust;  

5) kirjeldab logaritmfunktsiooni ja selle omadusi;  

6) oskab leida eksponent- ja logaritmfunktsiooni pöördfunktsiooni;  

7) joonestab paberil ja digilahenduste abil eksponent- ja logaritmfunktsiooni graafikuid ning loeb graafikult funktsioonide omadusi;  

8) lahendab lihtsamaid eksponent- ja logaritmvõrrandeid ning -võrratusi;  

9) tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis on kirjeldatavad ja lahendatavad eksponentsiaalsete ja/või logaritmiliste mudelite abil. Tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab, hindab ja esitleb saadud tulemusi.

Liitprotsent

Liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine.  

Reaalelulised ja probleemülesanded

Eksponentfunktsioon, selle graafik ja omadused.  

Arvu logaritm, kümnendlogaritm, naturaallogaritm.  

Korrutise, jagatise ja astme logaritm.  

Logaritmimine ja potentseerimine.  

Üleminek logaritmi ühelt aluselt teisele.  

Logaritmfunktsioon, selle graafik ja omadused.  

Eksponent- ja logaritmfunktsiooni pöördfunktsiooni leidmine.

Eksponent- ja logaritmvõrrand, nende lahendamine.  

Eksponent- ja logaritmvõrratus, nende lahendamine.  

Ainealaste ja reaaleluliste probleemide kirjeldamine ja lahendamine eksponentsiaalsete ja/või logaritmiliste mudelite abil.

Iseseisev töö.

Õpilane peab tegema ära Stuudiumis märgitud kodused tööd ning õppima selgeks kõik valemid ja mõisted, mida tunnis käsitletud on, ka siis, kui seda pole Stuudiumis eraldi rõhutatud.

Kaks kontrolltööd.

Kontrolltööd on kursuse algul lisatud kontrolltööde graafikusse.
Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest, seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente.

Kontrolltöö hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:

• 5 -> 90-100%,
• 4 -> 75-89%,
• 3 -> 50-74%,
• 2 -> 20-49%,
• 1 -> 0-19% (sh tegemata töö).

Hindepiirid võivad mõnel tööl olla madalamad, kuid neid kindlasti ei tõsteta. Olümpiaadist või muust ainealastest võistlustest osavõtmisel võib õpetaja õpilase vabastada kontrolltöö tegemisest ja hinnata tööd hindega „5“.

Kursuse jooksul toimub kaks kirjalikku võrdse kaaluga kontrolltööd, mis kestavad 45 – 70 minutit. Mõlemad kontrolltööd peavad olema sooritatud vähemalt hindele 3. Kui eelnev tingimus on täitmata, on kursuse lõpphinne 2.

Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega 1, see töö järelevastamisele ei kuulu, see omakorda tähendab, et kursuse lõpphinne on 1.

Kursuse lõpphinne kujuneb tööde aritmeetilisest keskmisest. Kui hinne on kahevahel, võtab õpetaja ette kontrolltööde maksimumpunktid, saadud punktid ja arvutab välja protsendi, millele vastav hinne saab kursuse lõpphindeks.

NB! Stuudiumi arvutatud keskmine hinne on aritmeetiline keskmine kõigist sisestatud hinnetest ning lõpphinde kujunemisel ei lähtuta sellest vaid ainepassist!

Kooliastme hinne kujuneb kõigi kohustuslike matemaatika kursuste hinnete aritmeetilise keskmise alusel.

Kursuse jooksul toimunud kontrolltöid, mis on kas tegemata või sooritatud hindele 1 või 2, saab järele vastata.

Järeltööd on võimalik teha kahe nädala jooksul pärast hinde Stuudiumisse sisestamist (Stuudiumis fikseeritakse kuupäev). 

Järeltööd ei ole võimalik teha sellisele tööle, mille puhul õpilane jäi vahele kõrvalise abi kasutamisega.

Järeltööd saab teha üldise järelvastamise ajal, registreerumisega Stuudiumis. Mõjuval põhjusel ja eelneval kokkuleppel on töö ajal puudumise korral võimalik teha eelnevale erandeid (näiteks sooritada töö enne määratud aega). Kui õpilane paneb end kirja järelevastamisele ja kohale ei saa mõjuval põhjusel tulla, siis tuleb sellest teavitada aineõpetajat ja järelevastamise õpetajat Tiiu Läänistet: tiiu.laaniste@tammegymnaasium.ee. Kui õpilane ei teavita puudumisest, siis enam uuesti sama tööd vastata ei saa! 

NB! Selleks, et saada luba järeltööle registreeruda, tuleb käia kohustuslikus individuaalses konsultatsioonis, registreerimisega Stuudiumis. Konsultatsiooni tulles on kaasas kontrolltöö korrektne vigade parandus. 

Kui õpilane saab mitterahuldava kursuse hinde, siis arutatakse lisavõimaluse andmist õppenõukogus. Selleks peab õpilane esitama õppejuhile vastava sooviavalduse. Kui soov rahuldatakse, siis õpilane saab sooritada kursuse arvestustöö, mille maht on terve kursus ja seda saab sooritada uue perioodi alguses järelvastamise ajal.

Kohustuslik:

L. Lepmann, T. Lepmann, K. Velskert "Matemaatika XI klassile", Koolibri 2013

Soovituslik:

• http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid
• http://www.welovemath.ee/
• https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/18920-Eksponent-ja-logaritmfunktsioon
• L. Lepmann, T. Lepmann, H.-M. Varul "Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel", Koolibri 2015