Ainepass

Puuduvad

19 70minutilist tundi

Kursuse õpetusega taotletakse, et õpilane
1) valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt kõnes ja kirjas;
2) tunneb eesti kirjakeele normatiivset alust, oskab valida suhtluseks sobiva stiili ja suhtleb eesmärgipäraselt, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt;
3) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada;
4) rakendab oma argumenteerimis- ja analüüsioskust nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana;
5) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist;
6) valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid.

Kursuse lõpetamisel õpilane:
1) suudab edasi anda tähendusvarjundeid, tajub keelendite mitmetähenduslikkust ning mõistab vihjelist keelekasutust;
2) oskab veenvalt ja selgelt argumenteerida ning kaitsta oma seisukohti keerukaid küsimusi käsitlevas arutelus;
3) suudab materjali konspekteerida ja koostada kokkuvõtte nii suulisest kui kirjalikust allikast;
4) oskab edastada eri allikatest saadud infot ja arutluskäike sidusas tekstis ning lõimida sellesse oma hinnanguid ja seisukohti;
5) tunneb erinevaid keeles kasutatavaid stiili põhitunnuseid;
6) kasutab elektroonilise teabeotsingu strateegiaid ning suudab hinnata teabe usaldusväärsust;
7) valdab vähemalt keskmisel tasemel eesti kirjakeelt.

Keelelise väljendusrikkuse ja stilistilise mitmekesisuse uurimine erinevates tekstides. Argumentide koostamine ja analüüs nii suulises kui kirjalikus tekstis. Lühiväitluses osalemine ja seal esile tõusnud argumentidest kokkuvõtte tegemine. Keeruka struktuuriga ja eri modaalsusega tekstide mõistmine. Keeruka kujundliku väljenduse uurimine ja mõistmine.

Arutleva teksti kirjutamine eri tüüpi tekstide (verbaalne, pildiline, audiovisuaalne; lineaarne, mittelineaarne, hüpertekst) põhjal. Süstemaatiline sõnavaraarendus.

Keelenormi erinevate aspektidega tegelemine, erinevate tekstide stilistiline analüüs.
Õigekirja ja õigekeelsusküsimuste kordamine vastavalt vajadusele.

Teabeotsinguoskuste tõhustamine.
Ettevalmistus riigieksami erinevateks ülesanneteks.
Iseseisev töö on õpimapi, mis esitatakse kursuse lõpus, ja teemamapi koostamine.

Kursuse materjali omandamist hinnatakse etteütluse, kontrolltöö, lugemisülesande, kirjandi eeltöö ja arutlusega. Hinded jagunevad arvestuslikeks (suurema kaaluga) ja protsessihinneteks. Kursuse jooksul toimub 5 arvestuslikku tööd: 1 etteütlus, 1 kirjand, 1 kontrolltöö (ortograafia), 1 lugemisülesande lahendamine ja kirjandi eeltöö koostamine. Kursuse lõpus tuleb esitada õpimapp, mille eest saadakse ka arvestuslik hinne. Mitterahuldavalt sooritatud või sooritamata töö tuleb ümber/järele vastata (esitada) 2 nädala jooksul (pärast hinde sissekannet e-päevikusse) järelevastamiseks ettenähtud ajal . Ümber vastata saab vaid mitterahuldavat hinnet ja sel juhul hinnatakse tööd rangemalt.

Kontrolltööde hindamine: 90-100% "5"; 75-89% "4"; 60-74% "3"; lugemisülesande ja kirjandi hindamine riigieksami hindamiskriteeriumite järgi.

Positiivse kokkuvõtva kursusehinde („rahuldava“) saamiseks peavad arvestuslikud tööd olema sooritatud vähemalt hindele „rahuldav“. Kui "mitterahuldavaid" hindeid, mis on jäänud ettenähtud aja vastamata,l on 2 või rohkem, tuleb sooritada arvestuste nädalal kursuse materjali hõlmav arvestustöö. Kokkuvõtva hinde panemisel on suurema kaaluga arvestuslikud hinded (etteütlus, kirjand, kontrolltöö, lugemisülesanne ja kirjandi eeltöö, lisaks kursuse õppematerjalidega õpimapp). Kolm protsessihinnet omavad ühe arvestusliku hinde kaalu, mida arvestatakse kokkuvõtva hinde panemisel.
Kooliastmehinne kujuneb perioodihinnete/kursusehinnete ja proovieksamihinde põhjal, kusjuures kaalukamad on 12. klassi hinded. Positiivse kooliastmehinde saamiseks ei tohi kursusehinnete hulgas olla üle 1 mitterahuldava ja ka viimase kursuse hinne peab olema positiivne.

Arvestusliku töö ajal puudunud õpilasel tuleb see järele vastata 2 nädala jooksul hinde e-päevikusse sissekandmist. Mõjuval põhjusel on võimalik teha õpetajaga erikokkulepe. Mõjuva põhjuseta hiljem esitatud töö hinnet alandatakse. Kui õpilane puudus ajal, mil tuli esitada arvestuslik töö, siis peab ta selle esitama esimesel ainetunnil pärast õppetööga uuesti liitumist. Kui õpilane on puudunud 1/3 ainetundidest, tuleb tal sooritada arvestuste nädalal arvestustöö kursuse materjali põhjal.

A. Kiini ja A. Lunteri „Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik“. K. Kern, I. Võik „Korras keel, sobiv stiil, selge sõnum“, õppekomplekt (autorid M. Kumpas, A. Mund) "Johannes" 3. osa

Soovitatav on kasutada T. Erelti brošüüri „Eesti ortograafia“.

Veebimaterjalidest on toeks E. Rummeli veebileht „Eesti õigekiri“ (Õigekiri (opetaja.edu.ee)), EKI „Keelenõuanne“ (EKI keelenõuanne) ja  sõnaraamatud  (EKI.ee – Sõnaraamatud)