14.märtsil tähistasime emakeelepäeva sellega, et kell 10.25 panid Tamme õpetajad üle koolimaja käima Vikerraadio, et koolipere saaks võtta osa e-etteütlusest. Me olime päris tublid: 171 inimest saatis oma töö ära. Eriti uhked oleme õpetaja Helle-Mari Märtsoni üle, sest ta oli üks kiiremaid etteütluse kirjutajaid.
Õpetaja Heily Soosaar kutsus 3. ja 4. tunniks külla oma endise õpilase Egeli Raudmäe, kes töötab ajakirjanikuna. Ta rääkis, kuidas kooli ajal sõprade eeskujul liitus Tamme Lehega, kuidas ajakirjanduse vastu suurem huvi tekkis siis, kui leidis teema, mida Eestis kajastati vähe. Kuigi ajakirjanike töö võib olla väga pingeline, siis teda viis õppima ilmselt paljudele ametikaaslastele tuttav „viga“: soov parandada maailma. Egeli Raudmäe ütles noortele, et uudistega kursis olemine võrdub suurem silmaring, mis omakorda võrdub suurem võimalus nii ülikooli sisseastumisel kui ka tööturul.
Vahetunni ajal toimus aulas emakeelepäeva viktoriin. Kas oskad kirjutada palindroomi või tead, mida tähendab Johannes Aaviku sõna „õiermaa“? Targad osalejad teadsid. Sellel aastal olid viktoriinil kõige tublimad 11. meditsiiniklassi õpilased: Evalotta, Säde Reet, Heliisa ja Kristi.
Lisaks saab endiselt näha III korrusel vanade raamatute näitust, mille seadsid üles Piibe Leiger ja Heily Soosaar. Stendil on ka keeleteemalised mõistatused.
Kristjan Jaak Peterson:
“Kas siis selle maa keel
laulu tuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?”
Urmas Vadi: „Nii küsib Kristjan Jaak Peterson oma luuletuses „Kuu“. Ja vastus sellele küsimusele oleks – miks mitte. Ja need otsingud pole veel lõppenud ja ilmselt ei lõpegi. Ja igavikust on veel üldse vara rääkida.
Uudis ja pildid: Liina Nagel
