Novembri lõpupoole toimusid kooli laboris loodus- ja meditsiiniklassile traditsioonilised biotehnoloogia praktikumid.
Laboritöödele eelnes lühike bioinformaatika arvutipraktikum (juhendaja vilistlane ja geenitehnoloog Kaarel Krjutškov), milles saadi aimu praimerite disainist ning laboribioloogia andmebaasidest.
Bakterite kloneerimise õppepäeva juhendas Krõõt Arbo TÜ Tehnoloogiainstituudist. Loomulikult eelnes sellele mahukas ettevalmistustöö soolekepikese kultuuri, plasmiidse vektori, antibiootikumiga söötme jm valmistamiseks. Katse õnnestus hästi, mõne päeva pärast nägime UV-valguses, et plasmiidiga bakterisse viidud (helendumist põhjustav) GFP-geen toimis. Lisaks võeti kooli ruumidest Petri tassidele, LB-söötmele mikroobide nn õhukülvid, mida hiljem koos uuriti.
Nagu juba aastaid, viis geenitehnoloogia praktikumi teised osad läbi K. Krjutškov (Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus, TÜ). Ikka algas kõik oma DNA eraldamisest süljest, st suuõõne limaskesta rakkudest. Seejärel DNA paljundati (PCR) ning lõikeensüümi ja geel-elektroforeesi abil määrati CCR5 retseptori mutatsiooni olemasolu või puudumine. Kuna selle retseptori kaudu võib immuunrakku siseneda HI-viirus, on mutatsiooni olemasolul positiivne tähendus – HIV ei suuda rakku nakatada. Meie tulemused kahe klassi kohta keskmiselt vastasid üsna hästi Eesti keskmisele selle mutatsiooni sagedusele populatsioonis, kuigi klassiti saadi tulemuseks väga erinevad mutatsioonisagedused (ca 7% ja 20 %).
Suur tänu juhendajatele! Neid aitasid õp Leili Järvsoo ja Urmas Tokko.
Uudis ja fotod: Urmas Tokko
