Novembri lõpupoole toimusid kooli laboris loodus- ja meditsiiniklassile traditsioonilised biotehnoloogia praktikumid.
Laboritöödele eelnes lühike bioinformaatika arvutipraktikum, milles saadi aimu praimerite disainist ning laboribioloogia andmebaasidest.
Bakterite kloneerimise õppepäeva juhendasid Krõõt Arbo ja Liisi Talas, kes koos Mariliis Hinnuga (kõik TÜ Tehnoloogiainstituudist) olid eelmisel päeval teinud ka mahuka ettevalmistustöö soolekepikese kultuuri, plasmiidse vektori, antibiootikumiga söötme jm valmistamiseks. Katse õnnestus hästi, mõne päeva pärast nägime UV-valguses, et plasmiidiga bakterisse viidud (helendumist põhjustav) GFP-geen toimis. Lisaks võeti kooli ruumidest Petri tassidele, LB-söötmele mikroobide nn õhukülvid, mida hiljem koos uuriti.
Nagu juba aastaid, viis geenitehnoloogia praktikumi teised osad läbi vilistlane Kaarel Krjutškov (Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus, TÜ). Ikka algas kõik oma DNA eraldamisest süljest, st suuõõne limaskesta rakkudest. Seejärel DNA paljundati (PCR) ning lõikeensüümi ja geel-elektroforeesi abil määrati CCR5 retseptori mutatsiooni olemasolu või puudumine. Kuna selle retseptori kaudu võib immuunrakku siseneda HI-viirus, on mutatsiooni olemasolul positiivne tähendus – HIV ei suuda rakku nakatada. Meie tulemused vastasid üsna hästi Eesti keskmisele selle mutatsiooni sagedusele populatsioonis.
Suur tänu juhendajatele! Neid aitasid õp Leili Järvsoo ja Urmas Tokko.
Uudis ja fotod Urmas Tokko
