Loodusklassi traditsiooniline ökoloogia ja keskkonnakaitse praktika toimus 9.-10. oktoobril Peedul, sealses armsas koolis ning Elva jõe ligidal.
Praktika uurimisobjektiks oli Elva jõgi. Uuriti veekogu bioloogilist mitmekesisust, keemilist ja bioloogilist seisundit ning püüti tuvastada ümbruskonnast prügina leitud plastikute tüüpe (keemilist koostist). Tööd jagus kõvasti, hiliste õhtutundideni ja pärastiseks analüüsiks kooliski. Tegelikult ei ole analüüsimine isegi veel lõppenud ja õpilastel on veel praktikumi käigus kogutud andmeid, mida analüüsida.
Välja tuli selgitada ioonide tase jõevees (ammoonium, nitrit, nitraat, fosfaat, pH), määrata vees lahustunud hapniku hulk, vee temperatuur, biokeemiline hapnikutarve (BHT) ning fekaalsete (kolivormsete ja Salmonella perekonna) bakterite arvukus veekogus. Vees lahustunud ioonide taseme järgi said õpilased hinnata veekogu puhtust ning biokeemilise hapnikutarve järgi seda, kui “kiire” elu seal vees on – mida rohkem elusorganisme, seda suurem ka hapniku tarve. Hindamaks veekogu ohutust ja bakteriaalset reostust, määrati ka fekaalsete bakterite arvukust vees. Viimane viitab just nimelt inimese väljaheitest pärinevatele bakteritele, kuna inimene on ainuke imetaja, kes teadlikult ja tahtlikult oma väljaheited enam-vähem otse vette laseb (reovesi).
Plastprügi keemilist koostist uuriti lihtsate testidega nende füüsikaliste ja keemiliste omaduste selgitamise abil. Uuriti ka, millisest toorainest erinevaid plaste tehakse ning kust need pärinevad. Selle abil arvutati nn ökokilometraaž – kui pika distantsi on see plast(prügi) läbinud, enne, kui jõkke (või selle lähedusse) aastasadadeks seisma jäi.
Hinnati ka Elva jõe bioloogilist mitmekesisust. Jõevee ja -kalda elurikkust käidi suisa otsimas ja püüdmas. Taime- ja loomaliike leiti üsna palju, määrati nende liigid ning usutavasti said edaspidiseks uuteks sõpradeks nii näiteks selgsõudur, ahaskaan, kukrikud ja vesikakand kui ka konnarohi ja penikeeled.
Maastike elurikkuse hindamiseks kasutati ka Rohemeetrit.
Välipraktika üks peamisi eesmärke oli suunata õpilasi märkama abiootilise ja biootilise keskkonna mitmekesisust ning nägema ja väljendama nendevahelisi seoseid. Selliseid oskusi hinnati ka arvestusel.
Juhendasid Aivar Meldre ja Urmas Tokko, igati abiks oli klassijuhataja Tiiu Lääniste.
Täname Peedu kooli ja isiklikult Liina Luuret lahke vastuvõtu eest!
Pildid: Ketlin Naarits, 11.LO
