Jüri Vene

Jüri Vene (1931–2012) – Legendaarne keemiaõpetaja ja koolijuht, kes töötas Tartu 5. Keskkoolis koolijuhina aastatel 1960 – 1972

Jüri Vene lõpetas Valga Gümnaasiumi (Valga I KK) reaalklassi 1949.aastal ja TRÜ keemikuna 1954. Töötanud keemiaõpetajana Tartu 8.KK, 5.KK ja MHG, linna haridusosakonna juhina ja täitevkomitees aseesimehena. Juhtinud direktorina kahte Tartu kooli – Tartu 5.Keskkool (1960 – 1972) ja Tartu 2.Keskkool (1980 – 1997).

Tartu 5. Keskkooli eesotsas oli ajal, millal kool kolis vanast Näituse tänava majast uude, Tamme puiesteele, kus praegu asub Tartu Tamme Kool. Avaldanud trükis keemiaülesannete kogumikke koos Lia Paaveriga. Korduvalt on aine õpetamisel kritiseerinud nn kriidikeemiat (kriit ja tahvel) tuginedes rohkem katsetele ja ülesannete lahendamisele.

Üleriigiliselt tunnustatud väga eduka keemiaõpetajana, kelle õpilased on toonud olümpiaadidelt kõrgeid kohti.
Presidendi Kultuurirahastu hariduspreemia 2004

Tartu tähe kavaler

Elulugu

Jüri Vęne sündis 30. juulil 1931 Lätimaal talupoja peres kõige noorema lapsena. Tema Mulgimaalt pärit vanemad kolisid sinna juba 19. sajandi lõpul. Kui 1920. aastal Eesti ja Läti vahele piir tõmmati, jäi Venede pere siiski paigale, sest Lätis sai kergemini asunikutaļu.

1930. aastal alustas pisike Jüri õppetööd Valga linna I algkoolis. Teisel koolinädalal viidi ta üle 2. klassi, kuna ta oli juba varem õe kõrvalt omandanud lugemise ja kirjutamise. Saksa ajal, 1941 aastal läks Jüri koos õega kodule lähemal olevasse Holdre kooli. Siiani imetleb J. Vene oma tolleaegset kooliõpetajat Johannes Lillmaad, kes oli väga värvikas kuju ning suutis tagada konstantse rahu ja vaikuse. Tänaseni mäletab ta lõputuid korraliku käekirja harjutamise tunde õpetaja Lillmaa nõudliku pilgu all.

1944. aasta sügisel tegi Jüri sisseastumiskatsed Valga Gümnaasiumi reaalklassi. Tollal keemia tundides katseid ei tehtud, õpetaja pidi kogu materjali dikteerima. Tema pedagoog suutis seda niivõrd hästi, et aine sai justkui iseenesest selgeks. Kooliajal huvitas Venet peale reaalainete ka kirjandus. Õppimise ajal paistis ta silma hea maletaja ja bridžimängijana, tuttavad teavad teda kui suurt laulusõpra ja matkahuvilist. Tema lend oli väga tugev, medalikandidaate oli mitmeid. Kahjuks jäi Jüri medalist ilma, kuna läks kirjandiga alt.

1949. aastal astus Jüri Vene Tartu Üļikooli matemaatika-loodusteaduskonna keemiaosakonda. Ta elas õiget tudengielu: stipipäeval käidi vahetevahel kõrtsis ja tehti muidki lollusi. Tartu Ülikoolis olid to1 ajal veel head eestiaegsed õppejõud. Viimasel kursusel tuli ootamatult ette pedagoogika kiirkursus. Varem keemikutele pedagoogikat ei õpetatud. Pedagoogilisel praktikal oli Jüri Vene Tartu 3. Keskkoolis Lia Paaveri juures, kes oli väga tore noor õpetaja (hilisem kolleeg ning õpikute kaasautor).

Jüri Vene diplomitöö elektrokeemiast avaldati Eesti esimese keemiaalase tööna üleliidulises ajakirjas “Žurnal Fizitšekoi Himii”. Õpingute ajal oli ta plaaninud ülikooli juurde jääda, kuid kohad olid täidetud eelmiste lendude lõpetanutega. Nende lennust võeti tööle vaid paar inimest. Jüri Vene arvates oli takistuseks mittekuulumine komsomoli ning seetõttu tuli leppida töökohaga koolis. Kuna ta oli viimasel kursusel abiellunud, sai ta kohta valida. Seega suundus Jüri tööle Tartu 5. Keskkooli. Suvel aga töötas ta Tartu Lihakombinaadi meditsiiniliste preparaatide tsehhi meistrina.

Tartu 5. Keskkoolis olid tollal põhiliselt eestiaegsed, suurte kogemustega õpetajad. Tähelepanuvääriv on, et 35-st õpetajast oli 18 mees- ja 17 naisõpetajat. Esimeseļ aastal Jüri Vene jalgu päriselt maha ei saanudki, just nooręmates klassides oli distsipliiniga üksjagu tegemist. Juba siis nõudis J. Vene liiga palju, ladus muudkui “kahtesid”, aga õpilased polnud ju harjunud õppima. Õpilased mäletavad, et järgmisest sügisest ei saanud tema tunnis enam pulli teha.

Tartu 5. keskkoolis oli Jüri Vene viis aastat, siis läks ta Tartu 8. keskkooli õppealajuhatajaks. Seal sai ta olla vaid ühe aasta, sest siis oli 5. koolil direktorit vaja ning eelmine direktor oli soovitanud just Jüri Venet. 1963. aastal õnnestus Jüri Venel ülikooli toel Tartu 5. Keskkoolis keemiaklass avada. Lisaks keemiaklassile avati ka loodusteaduste klass, sest bioloogia ja geograafta õpetamine olid koolis heal järjel. J.Vene endistest õpilastest on aastail 1957-1987 läinud keemiat õppima 102 noort. Hilisemate aastate kohta pole koolimees statistikat teinud.

Jüri Vene oli 12 aastat direktor olnud, kui teda Tartu linna haridusosakonna juhatajaks kutsuti. Juhataja oli ta neli ja pool aastat. Haridusosakonna juhatajana õnnestus Jüri Venel linna arenguplaani sisse suruda, et igal viisastakul valmib ühe koolimaja asemel kaks. Tema ajal tegeldi kõvasti ka töölisnoortele keskhariduse andmisega, millele varem ei oldud erilist tähelepanu pööratud.

1977. aastal suundus Jüri Vene tööle Tartu Linna Täitevkomiteesse (praeguses mõistęs linnavalitsus), kus tallę allusid haridus, kultuur, kehakultuur ja tervishoid.

Jüri Vene keemiaõpetajana

Jüri Vene on õpetanud keemiat Tartu linna kolmes koolis 50 aasta jooksul. Kuna 38 aastat on ta ühtlasi olnud seotud administratiivse tegevusega (tootanud põhiliselt koolijuhina), on tema poolt õpetavate õpilaste arv väiksem kui tavaõpetajal, kokku umbes 2500 õpilast. Sellele vaatamata on tema õpilastelt märkimisväärseid tulemusi nii edasiõppimisel keemiaolümpiaadidest kui viktoriinidest. Kogu Jüri Vene õpetajategevuse vältel on ta suutnud paljudes õpilastes äratada tõsist huvi keemia õppimise vastu. Ta on pööranud tähelepanu mitte niivõrd faktide ja definitsioonide õpetamisele, vaid keemia sisust arusaamisele, probleemõppe elementide rakendamisele ning hulgalistele keemilistele eksperimentidele õppetundides.

Peaaegu igal aastal on tema endisi õpilasi asunud edasi õppima keemiat, peamiselt Tartu Ülikooli, aga ka Tallinna Tehnikaüliķooli. Keemiat on õppinud oluliselt üle 100 lõpetanu, neist Tartu Riiklikus ülikoolis keemiaosakonnas aastatel I957-1987 102 endist õpilast. Veelgi enam on tema õpilasi siirdunud edasi õppima keemiaga seotud aladele, nagu meditsiin ja loodusteadused. Paljudest keemiaosakonda siirdujatest on kujunenud kas keemiaõpetajad või Tartu Ülikooli õppejõud. Nii näiteks töötavad tema endistest õpilastest Tartu linna koolides keemiaõpetajatena Harri Kõo, Juta Nugin, Aivar Vinne ja Helgi Saar. Tuntud ja tunnustatud teadlasteks keemia ja keemiaga tihedalt seotud aladel on näiteks koos lõpetanud ühe klassi õpilasetest praegused professorid Mati Karelson, Jaak Järv, Mart Saarma, Mart Ustav ja lftistjan Haller. Ka väga paljudest teiste lendude lõpetanutest on kujunenud tuntud teadlasi, poliitikuid ja ühiskonnategelasi, nagu Mart Siiman, Talis Bacman, Mait Klaassen, Toivo Maimets, Hardi Tullus, Hele Everaus, Birute Klaas, Eero Vasar, Veikko Vasar, Mati Reeben, Toomas Tamm jt.

Kõrgkoolide sisseastumiseksamitel on tema õpilased saavutanud keskmiseks eksamihindeks 4,6-4,8 (ajal, kui ülikoolid veel sisseastumiseksameid korraldasid).