ATP ehk adenosiintrifosfaadi kohta öeldakse ka “bioloogiline patarei”. See metafoor on tõene mitmes mõttes: 1) seda molekuli on võimalik n-ö tühjaks kulutada ja täis laadida; 2) kui seda molekuli sinu kehas väheks jääb, saavad ka sinul “akud tühjaks” ehk tekib väsimusaisting. Kui see organismis otsa saab, sureb organism ära. Põhiline viis, kuidas inimorganism (rakud) ATP-d sünteesib, on rakuhingamise protsessi teel. Eelistatud rakuhingamise substraadiks on glükoos. Glükoosi transporditakse rakkudeni verega – glükoos veres ongi “veresuhkur”.
ATP-d kulub sul elamiseks hirmuäratavalt palju: ligi 2 sekstiljonit (1021) molekuli igas sekundis! Tahtsime õpilastega teada, kui suur glükoosi (ja seeläbi ATP) varu sinu kehas praegu on. Teisisõnu “kui kaua sul elada on jäänud?!”. Rakuhingamisel on ühe glükoosimolekuli hapnikuga oksüdeerimisel võimalik sünteesida kuni 38 ATP molekuli. Kui palju glükoosi sul praegu veres on?
Inimese normaalne paastu-veresuhkru tase on 4,1-5,9 mmol/l. Täiskasvanud inimese vere maht on ligi 5 liitrit, seega on sul praegu veres ligikaudu 25 mmol glükoosi. Mitu glükoosi molekuli see teeb? Selleks on vaja korrutada moolide hulk Avogadro arvuga: N(glükoos) = n * NA = 0,025 mooli * 6,022*1023 = sinu veres on praegu kokku ligi 15 sekstiljonit (1021) glükoosi molekuli. Mitu ATP molekuli selle oksüdeerimisel on võimalik sünteesida? Korrutame selle 38-ga ning saame tulemuseks ligi 572 sekstiljonit ATP molekuli. Kõlab nagu suur number! Ainult, et sul kulub seda 2 sekstiljonit/sekundis… mis tähendab, et sinu hetke-glükoosi varud veres võimaldavad elada veel alla 5 minuti!?
Järeldused:
1) Inimkeha peab vabastama pidevalt oma varudest (nt glükogeenist) või toidust saadud süsivesikutest verre glükoosi, püüdes seda hoida füsioloogilise normi piires.
2) Suhkrut (glükoosi) ei pea kartma, sest ilma selleta sureksid 5 minutiga!*
3) Praegune sotsiaalmeedia trend, et iga inimene peaks pidevalt mõõtma oma veresuhkru taset ja vältima veresuhkru tõusu, ei õigusta end.**
*soovituslik on siiski hoida lisatud suhkru kogus < 50 g/päevas.
**v.a diabeetikutel (Eestis diagnoositud ca 5% inimestel).
NB! Ükski õpilane uuringu käigus vigastada ei saanud (v.a ühe õpilase digitaalkapillaarid).
Uudise edastas õp Aivar Meldre
Pilt: Oliver Tamm 11TE”
