Jõuludeaegse rahu ja toredusega kaasneb ka iga bioloogiaõpetaja jaoks peavalu. Räägitakse muudkui mingitest organismidest, keda ei Eesti ega ülejäänud maailma liikide nimekirjas ei ole ning kelle kohta teaduslikku infot ei leia. Kuuleb vaid (tihti vastuollu minevaid) sõnakõlkse nagu “nii väike, et mikroskoobiga näha pole”, samas olevat “umbes päka pikkune” ja “nagu väike inimene”. Leiab ka jälgi elutegevusest – tüüpiliselt jätab see organism endast maha suhkrut täis maiuse Homo sapiens’i sussi sisse. Bioloogiaõpetajat ajab see segadusse: ei tea ühtki teist liiki, kes oleks nii äärmiselt polümorfne ning kelle kohta samas teaduslik dokumentatsioon või tõestav meedia puudub. Tekib ka tõsine küsimus Homo sapiens’i ja päkapiku organismidevahelise suhte osas: kas inimene on päkapiku kommensaal (st inimese liik saab sellest suhtest kasu, kuid päkapiku liik ei saa “ei kasu ega kahju”)? Või on inimene hoopis päkapiku parasiit?! – sööb ära talvevarud, mida vaene päkapikk suveks sussi sisse varub?!
Niisiis: kas mütoloogiast annab “teadust välja imeda”? 10KU ja 10IT tegid pühadeteemalise bioloogiatunni: päkapiku bioloogia. Selles ülesandes pidid nad kirjeldama päkapikku kui elusorganismi liiki: millised on päkapiku mõõtmed? Aga biomass? Mitmest rakust koosneb üks päkapikk: kas ta on ainu -või hulkrakne organism? Kui suur on päkapiku päevane energiavajadus? Milline on tema toitumistüüp? Milline on päkapiku süstemaatiline kuuluvus – kas ta on inimese sugulane; või pole üldsegi loomariigi esindaja? Äkki on ta hoopis bakterite sugulane; või ta ongi bakter?!
Kahe klassi jagu noori, helgeid päid jõudsid järgmistele järeldustele.
1. Kehamõõtmed.
Kahe klassi uuringu tulemused jäid samasse suurusjärku. Keskmine päkapikk on ~33,5 cm pikk. Samas kõikus päkapiku pikkus 17 femtomeetrist (femtomeeter = kvadriljondik ehk miljondik miljardik meetrit) kuni 3 meetrini… Kuhugi vahepeale jäi ka pikkus ebatraditsioonilistes ühikutes (ilmselt Ameerika päkapikud oma imperiaalsüsteemiga…) 14 Skittles’it ja 6 M&M’si.
Hüpotees, et õpilased hindavad päkapiku suuruseks ~täpselt keskmise täiskasvanu (loe: lapsevanema) suuruse, ei pidanud paika – ju siis ikka ei ole ema/isa päkapikk…
2. Kehakaal.
Ka kehakaal jäi kahe klassi uuringute peale samasse suurusjärku: üllataval kombel… kilogrammides! Keskmine päkapikk kaalub ~15 kg. Samas oli ka siin kõikuvus üüratu: 30 μg-st (mikrogrammist) 150 kg-ni.
3. Rakuline koostis.
Ka siin jäi kahe klassi hinnang samasse suurusjärku: sadades miljardites. Keskmises päkapikus on ligikaudu 550 miljardit ehk 0,55 triljonit rakku. See on päris “usutav”, arvestades, et inimeses on viimastel hinnangutel keskmiselt 38 triljonit rakku (ehk päkapikus on 69x vähem rakke kui inimeses). Tulemused kõikusid jälle seinast seina või “sussist sussini”: mõnes päkapikus oli ainult käputäis (17) rakku, mõnes mõnisada (täpselt 529 rakku), mõnes päkapikus aga 4 triljonit. 150-kilose päkapiku uurijad märkisid rakkude arvukuse kohta: “usu mind, sa ei taha teada”, ehk “loendamatu”.
4. Päevane energiavajadus.
10IT päkapikud olid tunduvalt suurema energiavajadusega, kui 10KU päkapikud. See tulenes tõenäoliselt sellest, et üks päkapikuliik pidavat päevas ära sööma 6 halba last. Ühe 5-10 aastase lapse kehas on ligi 45 tuhat kcal (teadlased veel ei tea, kas halbades lastes on rohkem või vähem kaloreid), seega on Shrekilaste seltsi kuuluva päkapiku päevane kaloraaž ligi 270 000 kcal (võrdluseks: Aafrika elevandi päevane kaloraaž on ~70 000 kcal). Keskmise päkapiku päevaseks energiavajaduseks ehk kaloraažiks saadi ligi 19 000 kcal/päevas. See on 9x suurem kui keskmise eestlase päevane energiavajadus…
5. Süstemaatiline kuuluvus.
Mõnedel andmetel kuulub päkapikk mitte imetajate, vaid 10KU klassi. Süstemaatika osas oldi, nagu biosüstemaatikutele kohane, segaduses. Erinevatest andmetest sai kokku pandud järgmine süstemaatiline kuuluvus (NB! Neid on veel vähemalt 10!).
Domeen: Pooltuumsed
Riik: Haldjate riik / Üleloomulaste riik
Hõimkond: Enamasti selgroogsed
Klass: Imetegijate klass / Maagide klass
Selts: Shrekilaste selts
Sugukond: Väikemüülised
Perekond: Päkmänn / Päkapikk
Liik (siin perekonnas tundub olevat mitu liiki): Balti päkapikk, Pängviin, Bacterius muscularius, Iguania joulus (“püha roomaja”)
Mõningatel andmetel on päkapiku liik välja surnud †.
6. Päkapiku toitumistüüp.
Kaks uurimisklassi (10KU ja 10IT) leidsid, et ligi pooled päkapikud on fotoheterotroofid (ehk energia saavad päikeselt, eluks vajaliku “ehitusmaterjali” toidust), teine pool päkapikest on kemoheterotroofid (saavad nii energia kui “ehitusmaterjali” oma organismi jaoks toidust). Aga leidus ka “kivikomme” söövaid päkapikke (litokommitroofia), ainiti piparkookidest toituvaid päkapikke (piparkoogatroofia), lapsotroofe ning kannibalistlikke päkapikke.
Statistiline analüüs näitas, et tulemused on ebausaldusväärselt varieeruvad. Andmestik on saadaval lingil: https://docs.google.com/spreadsheets/d/1u22u0XTMiR8zzYck7DtD9jdzHXConQv2z8ZhBPNizs4/edit?usp=sharing.
TTG Krüptiidide Komisjon leidis siiski, et see liik eksisteerib.
Päkapiku liigikirjelduste galeriiga saate tutvuda bioloogia klassi taga.
Uudise edastas ning tunni viis läbi õp. Aivar Meldre
