Taas toimusid kooli laboris kolmel päeval loodus- ja meditsiiniklassile traditsioonilised biotehnoloogia praktikumid. Juhendasid Kaarel Krjutškov (Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus, TÜ) ja Krõõt Arbo (TÜ Tehnoloogiainstituut) ning assisteerisid õp Leili Järvsoo ja Urmas Tokko.
Töödele laboris eelnes lühike bioinformaatika arvutipraktikum (juhendaja K. Krjutškov), milles saadi aimu praimerite disainist ning laboribioloogia andmebaasidest.
Geenitehnoloogia praktikumi DNA eraldamise ja CCR5 mutatsiooni määramise osa viis läbi K. Krjutškov. Ikka algas kõik oma DNA eraldamisest süljest, st suuõõne limaskesta rakkudest. Seejärel DNA paljundati (PCR) ning lõikeensüümi ja geel-elektroforeesi abil määrati CCR5 retseptori mutatsiooni olemasolu või puudumine. Kuna selle retseptori kaudu võib immuunrakku siseneda HI-viirus, on mutatsiooni olemasolul positiivne tähendus – teatud tüüpi HI-viirused ei suuda rakku nakatada. Meie tulemused kahe klassi kohta (ca 14% ja 15 %) vastasid üsna hästi Eesti keskmisele selle mutatsiooni sagedusele populatsioonis.
Bakterite kloneerimise õppepäeva juhendas K. Arbo. Loomulikult eelnes sellele tema mahukas ettevalmistustöö soolekepikese (Escherichia coli) kultuuri, plasmiidse vektori, antibiootikumiga söötme jm valmistamiseks. Plasmiid, mis sisaldas GFP-valgu ja ampitsilliiniresistentsuse geene, viidi bakterisse kuumašoki abil. Katse õnnestus kõigil hästi, mõne päeva pärast nägime UV-valguses, et plasmiidiga bakterisse viidud (helendumist põhjustav) GFP-geen toimis. Lisaks võeti kooli ruumidest Petri tassidele, LB-söötmele mikroobide õhukülvid, mida hiljem koos uuriti.
Originaalfotod: https://drive.google.com/drive/folders/1ebiEXwed4uvHV4uvtmUFTxYc-Pu617hc?usp=sharing
Uudise edastas ja piltide autor on U. Tokko