Kas teadsid, et AB0 veresüsteem on arenenud evolutsioonis mitu korda? See tähendab, et ka teistel primaatidel, nt leemuritel on AB0 vererühmad, kuid inimeste omast veidi erinevad. Sinul ja teistel inimlastel (inimesed, gibonid, gorillad, orangutanid, šimpansid) aga on samasugune AB0 veresüsteem, mis tähendab, et see arenes kõigi inimlaste ühisel eellasel ning eraldiseisvalt(!) ka teistelt primaatidel.
Miks on kasulik olla erinevate vererühmadega? Millal pidi evolutsiooniliselt arenema inimesesarnane AB0 veresüsteem? Miks võib evolutsioon, nagu ka ajalugu, end korrata? Mis on sinu vererühm? Millised on Eesti kõige levinumad vererühmad? Kas nende hulka kuulud ka sina või oled hoopis kõige haruldasema vererühmaga? Millised vererühma määravad geenid sul on? Kas sinu veri on puukidele maitsvam kui sinu pinginaabri oma? IV kursusel saate teada!
Vererühma määramine on tänapäeval väga lihtne: vaja on ainult kolme tilka verd… Õnneks ei anna sa neid vanapaganale, vaid antikehadele. Iga tilga puhul kontrollitakse, kas sinu veri reageerib vastavate antikehadega: anti-A antikehad, anti-B antikehad ja anti-D e reesus-antikehad. Kui reageerib – järelikult oled see vererühm. Kui reageerib kõigi kolmega, oled AB+ ehk universaalne retsipient, kui ei reageeri mitte ühegagi, oled 0- ehk universaalne doonor.
Miks ei sobi A-vererühmaga inimesele B-grupi veri? Sest, nagu joonisel näha siis, A-vererühmaga inimene toodab ka anti-B antikehasid. See tähendab, et A-vererühmaga inimese veri “ründab” B-vererühma verd. Kui see rünnak on väga tugev (kui inimesele kantakse ekslikult “piisavalt palju” vale rühma verd), võib inimene selle rünnaku käigus, kuigi see on enesekaitseks, ka ise ära surra. Nüüd siis tead, millist verd tasub vältida!
Uudise edastas bioloogiaõpetaja Aivar Meldre
