Ainepassid

Ainult loodussuuna (LO) 2. õppeaasta õpilastele.

10 auditoorset tundi ning kahepäevane välipraktikum (~15 h).

Ökoloogia ja keskkonnakaitse kursuse läbimisega tagatakse, et õpilane:  

1. teab ja mõistab ökoloogia ja keskkonnakaitse peamisi mõisteid, seaduspärasusi, reegleid, seoseid, protsesse; oskab neid teadmisi rakendada, analüüsida, sünteesida ja nende alusel vastu võtta põhjendatud otsuseid;  
2. mõistab looduses (iseäranis ökosüsteemides) valitsevaid seoseid riiklikus (üldbioloogia) õppekavas ettenähtuga võrreldes laiemalt ja põhjalikumalt;  
3. omab süsteemset arusaama ökoloogia harude (autökoloogia, demökoloogia, sünökoloogia, geobotaanika) teadmistest ja seaduspärasustest ning protsessidest;  
4. omab ülevaadet keskkonnaprobleemidest ning rahvusvahelisest keskkonnakaitsest;  
5. omandab ökoloogia ja keskkonnakaitse teadmised ja arusaamad riikliku õppekava välistes teemades (nt Läänemere ökoloogia, käitumisökoloogia, ökotehnoloogia);  
6. õpilane osaleb välitööl (praktikumis), osaleb seal toimuvates rühmatöödes, kogub nende käigus andmeid ning oskab neid interpreteerida;  
7. kujundab endas ökoloogilist (s.o keskkonnasäästlikku) ellusuhtumist;  
8. õpib tundma keskkonnaseisundi praktilise hindamise aluseid ning keskkonnaalaste andmete kogumise, nende kriitilise hindamise ning analüüsimise ja vormistamise aluseid;  
9. arendab korrektse kirjaliku eneseväljenduse oskusi ja IKT kasutusoskusi;  
10. saab kogemuse projektitöös; 
11. väärtustab nii kodukoha, Eesti kui ka teiste riikide/piirkondade looduslikku mitmekesisust ning elusorganisme; 
12. suhtub vastutustundlikult keskkonda, järgides säästva arengu põhimõtteid; 
13. mõistab enda kui kodaniku positsiooni, rolli ja mõju ökosüsteemis; 
14. kasutab teabeallikaid ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat ökoloogilist infot, kasutab IKT vahendeid teabeotsimiseks, uurimuste läbiviimiseks, tulemuste esitamiseks ja õpiotstarbeliseks kommunikatsiooniks.

Kursuse läbinud õpilane:

1. mõistab ökoloogia ja keskkonnakaitse rolli ning olulisust tänapäeva ühiskonnas, majanduses ja teistes teadusharudes;  
2. mõistab loodus-, sotsiaalse- ja tehnoloogilise keskkonna seoseid ning tajub inimeste ja üksikisiku rolli nendes;  
3. tunneb ökoloogia põhimõisteid, nähtusi, protsesse ja peamisi seaduspärasusi, oskab neid rakendada nii suulises analüüsis kui kirjaliku infoga tegelemisel;  
4. omab ettekujutust keskkonnaalaste välitööde korraldusest, on neis ise osalenud, vormistab välitöö aruande ning kaitseb seda vastamisel;  
5. teab maailma ja Eesti elukeskkonna ja selle kaitse põhiprobleeme, ning püüab näha nende lahendusvõimalusi;  
6. on osalenud projektitöös tegusa meeskonnaliikmena, arendab ökoloogiaalast väljendusoskust;  
7. mõistab säästliku suhtumise vajadust nii oma tervise kui looduse (sh elukeskkonna) seisukohast;  
8. oskab otsida vajalikku ökoloogiaalast teavet nii kirjandusest kui internetist, osaleda rühmatöös ja selle kokkuvõtete tegemisel;  
9. suhtub loodusesse (sh ökosüsteemidesse) austusega, püüdes aru saada selles esinevatest süsteemidest ja seosetest ning mõistes nende olulisust 
10. väärtustab looduslikku mitmekesisust ja mõistab selle olulisust stabiilse keskkonna säilitamiseks. 

Kursuse eesmärgiks on anda teadmisi ökoloogiast, selle põhimõistetest, ökoloogilistest globaalprobleemidest. Oskus seostada õpitavat olemasolevate teadmistega, kujundada keskkonnahoidlikke väärtushinnanguid. Õpilane osaleb välipraktikumis, kus kogub koos rühmakaaslastega andmeid ning analüüsib neid. Õpilane arvutab oma ökoloogilise jalajälje suuruse ning analüüsib seda. Ökoloogia on bioloogia alaharuna riikliku õppekava järgse bioloogiaõpetusega tihedalt seotud. Süvendatud käsitluse ja praktiliste tööde kaudu täiendab kursus bioloogia riikliku õppekava vastavaid teemasid. 

Kursuse jooksul kujuneb õpilasel kaks hinnet: hinne välipraktikumi eest (selles osalemine ning suuline vastamine) ning rühma-, kodu-, tunni- ja iseseisvate tööde koondhinne. Nende osakaalud on vastavalt 2/3 ning 1/3 kursusehinde kujunemisel.

1. Hindelisi töid hinnatakse RÕK protsentskaala järgi: https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021.

2. Rühma –jm tööde koondhinne saadakse hindeliste kodutööde, rühmatööde jm eest. Õpilasel ei tohi, sealjuures mõjuval põhjusel, jääda tegemata rohkem kui üks selline töö. Kui neid töid ongi kursuse jooksul kokku ainult üks, ei tohi see jääda tegemata.

3. Tunnis hindab õpetaja ka õpilase aktiivsust või „teemaga kursis olevust“, s.o küsimustele vastamine, nende esitamine (õpetajale/klassile) ning tunni arutelus osalemine. Õpetaja märgib selliste õpilaste edukust ja aktiivsust jooksvalt üles. 

Kui õpilane on olnud kogu kursuse vältel tunnis aktiivne ja silmapaistev, kogudes sealjuures piisavalt palju(a) „aktiivsuspunkte“, võib ta saada ühe järgnevast: 

I) Õpilane saab kursusehinde isegi siis, kui õpilasel on enam kui üks kodutöö või rühmatöö tegemata (vt punkt 2). Kui selliseid töid ongi kursuse jooksul kokku ainult üks, peab õpilane selle siiski järgi vastama, sest sellest sõltub ka kursusehinne.

II) Eeldusel, et eelmine punkt on täidetud, tõstab õpetaja õpilase kursusehinnet 10% võrra. Kursusehinnete protsendid vastavalt RÕK skaalale: https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021. 

(a) See, kui palju „aktiivsuspunkte“ õpilasel kursuse jooksul omandada on vaja, et ühte kahest eelisest (I või II) kasutada, otsustab jooksvalt õpetaja. Seda seetõttu, et aktiivsuspunktide skaala on suhteline ja sõltub teguritest nagu teiste õpilaste aktiivsus, õpetaja poolt esitatud "aktiivsusküsimuste“ arvukus jm.  

4. Hindamisel kasutatakse numbrilist viie palli süsteemi (1-5).

Lõpptulemuse kujunemine: Kursuse hinne kujuneb kahe hinde keskmisena, nende osakaalud on vastavalt 2/3 ja 1/3. Need kaks hinnet on välipraktikumi hinne ning rühma-, kodu-, tunni – ja iseseisvate tööde koondhinne. Kursuse läbimiseks peavad mõlemad hinded (mitte ainult nende keskmine) olema positiivsed.

1. Välipraktikumi järele vastata pole võimalik. Välipraktikumi eest mitterahuldava hinde saamisel või välipraktikumist puudumisel tuleb õpilasel sooritada õpetaja poolt antud töö, mis välipraktikumist puudumise korvab. 
2. Rühma –jm tööde järelvastamine toimub kokkuleppel õpetajaga.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse õpetamiseks vajalikud vahendid ja õppematerjalid: 

• Mikroskoobid, luubid, laborivahendid, prepareerimisvahendid; liikide määrajad(välitöödel);  
• Digiandmekogujad ja sensorid (Vernier, Pasco) ning vajalikud lisavahendid (nt anumad, kilekotid, biokambrid) välitöödel;  
• Vee keemiliste näitajate analüüsikohvrid (nn ökokohvrid);   Õpetaja loengukonspekt & slaidid. 
• Õpetaja materjal (välipraktikumiks) „kolivormsete bakterite arvukuse määramine veest“