Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: Bioloogia III kursus

Õppeaasta: 2021/2022
Valdkond: Loodusained
Periood: 1
Aine: Bioloogia
Nimetus: Bioloogia III kursus
Õpetaja: Aivar Meldre
Klass: 11KU, 11LO
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Puuduvad.

Maht:

19 tundi + iseseisev töö

 

Eesmärgid:

Vastavalt riiklikule õppekavale (RÕK; https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf#) , erilist tähelepanu pöörates:  

  1. õpilase kriitilise ja analüütilise mõtlemisvõime arendamisele;   
  2. õpitu sidumisele reaalse eluga, sh aktuaalsete sündmuste ja uudistega;   
  3. elusorganismide koostisest ning talitlusest ülevaate saamisele;   
  4. loodusteadusliku kirjaoskuse arendamisele;   
  5. looduse ja elukeskkonna vastu austuse ning lugupidamise tekitamisele;   
  6. loodusteaduslike digipädevuste arendamisele;   
  7. iseseisva ja koostöö oskuste arendamisele, sh esinemisoskuse ja oma vastutuse arendamisele.  
Õpitulemused:

Lähtudes riiklikust õppekavast (RÕK,  https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf#, lk 8) gümnaasiumi 

bioloogia läbinud õpilane:   

  1. väärtustab bioloogiaalaseid teadmisi, oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse tähtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud elukestvaks õppeks;   
  2. teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende mõjust elukeskkonnale ja ühiskonnale;   
  3. on omandanud süsteemse ülevaate eluslooduse peamistest objektidest ja protsessidest ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga;   
  4. suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;   
  5. rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades: plaanib, teeb ning analüüsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja visuaalses vormis;   
  6. oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning prognoosida otsuste tagajärgi;   
  7. kasutab erinevaid bioloogiaalase, sh elektroonilise info allikaid, analüüsib ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja protsesse selgitades ning probleeme lahendades;   
  8. kasutab bioloogiat õppides ja uuringuid tehes otstarbekalt tehnovahendeid, sh IKT võimalusi.   
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

III kursus „Pärilikkus“. 

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid:  

Organismi tunnuste kujunemist mõjutavad tegurid. Molekulaarbioloogia põhiprotsesside 

(replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni) osa päriliku info realiseerumises. DNA ja RNA sünteesi võrdlus. Geenide avaldumine ja selle regulatsioon, geeniregulatsiooni häiretest tulenevad muutused inimese näitel. Geneetilise koodi omadused. Geneetilise koodi lahtimõtestamine valgusünteesis. Valgusünteesis osalevate molekulide ülesanded ning protsessi üldine kulg. 

 

Viirused ja bakterid: 

DNA ja RNA viiruste ehituse ja talitluse mitmekesisus, näited ning tähtsus looduses. Viiruste levik ja paljunemine. HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi. Inimesel levinumad viirushaigused ning haigestumise vältimine. Bakterite levik ja paljunemine. Viiruste ja bakterite geenitehnoloogilised kasutusvõimalused. Geenitehnoloogia rakendamisega kaasnevad teaduslikud, õiguslikud, majanduslikud ja eetilised probleemid. 

Geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharud ning elukutsed. 

Pärilikkus ja muutlikkus: 

Pärilikkus ja muutlikkus kui elutunnused. Päriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste kujunemisel. Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses. Mittepäriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja tähtsus. Päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse omavaheline seos inimese näitel. Mendeli hübridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspärasused ja nende rakenduslik väärtus. Soo määramine inimesel ning suguliiteline pärandumine. Geneetikaülesanded Mendeli seadusest, AB0- ja reesussüsteemi vererühmadest ning suguliitelisest pärandumisest. Pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju inimese terviseseisundile. 

Hindamine:

Kursusehinne kujuneb kirjaliku kontrolltöö (1/3) ja kursuse arvestustöö (2/3) keskmisena. Kontrolltöö hindest moodustab omakorda, vastaval kokkuleppel õpetajaga, kuni 1/3 nn kodugeneetika (kassigeneetika, maitsegeneetika) töö hinne.

Nn väikseid töid (tunnikontrollid, iseseisvad –ja rühmatööd, ettekanded) hinnatakse mitteeristavalt (arvestatud/mittearvestatud).

1. Kirjalikku kontrolltööd hinnatakse RÕK protsentskaala järgi: 

https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021 

2. Arvestustööl hindab õpetaja õpilase teadmisi kogu kursusel läbitud teema kohta. 

3. Nn väiksed tööd (tunnikontrollid, iseseisvad –ja rühmatööd, ettekanded) ei tohi jääda hinnetelehele hindega mittearvestatud või tegemata.

St kursusehinde saamiseks ei tohi need tööd olla tegemata või mittearvestatud.  

4. Tunnis hindab õpetaja ka õpilase aktiivsust või „teemaga kursis olevust“, s.o küsimustele vastamine, nende esitamine (õpetajale/klassile) ning tunni arutelus osalemine. Õpetaja märgib selliste õpilaste edukust ja aktiivsust jooksvalt üles. Õpilane, kes on kontrolltööle eelneval perioodil olnud tunnis piisavalt silmapaistev(a), võib jätta, vastavalt õpetajapoolsele juhendile, kontrolltöös ühe ülesande lahendamata.   

Kui õpilane on olnud kogu kursuse vältel tunnis aktiivne ja silmapaistev, kogudes sealjuures piisavalt palju(b) eelmainitud „aktiivsuspunkte“, võib ta saada ühe järgnevast:  

I) Kui õpilasel on üks nn väike töö tegemata või mittearvestatud, ei pea õpilane seda järele vastama, et kursusehinnet saada. 

II) Eeldusel, et eelmine punkt on täidetud (st õpilasel on kõik „väiksed tööd“ tehtud/arvestatud), tõstab õpetaja õpilase kursusehinnet 10% võrra. 

Kursusehinnete protsendid vastavalt RÕK skaalale: 

https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021.  

Õpetaja annab õpilasele teada, kui õpilane on kontrolltööle eelneva perioodi jooksul kogunud piisavalt „aktiivsuspunkte“. Õpetaja valib vahetult enne kontrolltöö toimumist objektiivselt, aktiivsuspunkte arvesse võttes välja, kas ja millised õpilased on lävendi ületanud ning võivad antud eelist kasutada. Seda, milliste ülesannete vahel on õpilastel valida, mille nad lahendamata jätavad, annab enne kontrolltööd teada õpetaja. See, kui palju „aktiivsuspunkte“ õpilasel kursuse jooksul omandada on vaja, et ühte kolmest eelisest (I, II või III) kasutada, otsustab jooksvalt õpetaja. Seda seetõttu, et aktiivsuspunktide skaala on suhteline ja sõltub teguritest nagu teiste õpilaste aktiivsus, õpetaja poolt esitatud „aktiivsusküsimuste“ arvukus jm.   

5. Hindamisel kasutatakse numbrilist viie palli süsteemi (1-5) ning lisaks märgitakse soorituse protsent (%). Kursusehinde arvutamisel võetakse arvesse hinnatavate tööde protsenti, mitte viie palli süsteemis hinnet

Näiteks: kontrolltöö hinne on “3” ning arvestustöö hinne “4”. Nn klassikalise hindamise järgi tähendaks see, et keskmine hinne on (võttes arvesse nende hinnete kaalu) 3,67 → “4”. Kuna aga kursusehinnet arvutatakse protsendi alusel, võib tekkida olukord, kus nende kahe hinde (kontrolltöö ja arvestustöö) keskmine on alla hinde “4” lävendi ehk alla 75%. Sellisel juhul tuleb, hoolimata sellest, et arvestustöö on sooritatud hindele “4”, kursuse hindeks “3”.
Selline olukord tekib eelkõige siis, kui nii kontrolltöö hinne kui arvestustöö hinne on mõlemad lävendi alumise osa lähedal: hinde “3” puhul 50%, hinde “4” puhul 75% ning hinde “5” puhul 90%. 

6. Distantsõppe korral on õpetajal õigus teha arvestustööd suulise vastamise kujul. Sellisel juhul toimub arvestustöö korraldus vastavalt:

Suulisel arvestustööl hindab õpetaja õpilase teadmisi ühe juhuslikult valitud, kursusel läbitud teema kohta. Suulisel arvestusel küsib õpetaja õpilaselt ühe küsimuse etteantud küsimuste loetelust (neid on 20-30). Küsimus, millele õpilane peab vastama, valitakse juhuslikult: kas nö suvalise numbri generaatori abil (random number generator; distantsõppe puhul) või nö piletisüsteemi puhul (õpilane tõmbab ühe pileti, millel on küsimus, millele peab vastama; kontaktõppe puhul).
Suulisel arvestusel hindab õpetaja õpilase vastust viie palli süsteemis (1-5; 1 pall = 20%). Õpilasel on soovi korral ka võimalus lisaküsimusele (lisaküsimusi küsimuste loetelus ei ole). Lisaküsimusele õigesti vastates tõstab õpetaja õpilase suulise vastamise tulemust 10% võrra (nt 4 palli puhul oleks tulemus 80% ehk „4“; lisaküsimusele õigesti vastates 90% ehk „5“). Lisaküsimusele valesti vastates langetab õpetaja õpilase suulise vastamise tulemust 5% võrra.

7. Hinnatavatel töödel plagiaadi või maha kirjutamisega vahele jäänud õpilasele kannab õpetaja vastava töö eest sisse hinde “1” ehk “nõrk” ning õpetajal on õigus panna õpilast sooritama kursuse järel-arvestustööd. Järel-arvestustöö läbi kukkumisel on kursuse hindeks, vastavalt protsendi järgi, kas “nõrk” ehk “1” (vähem kui 19%) või “mitterahuldav” ehk “2” (20-49%).

8. Õpilase silmapaistval sooritusel aineolümpiaadil vm õppeainega/kursuse teemaga seotud üritusel võib õpetaja lisada õpilasele täiendava hinde „5“ („väga hea“; 100%), mis on kontrolltöö hinde kaaluga. Sellisel juhul kujuneb kursusehinne kolme hinde keskmisena: kaks kontrolltööd osakaaluga 33% (millest üks, aineolümpiaadiga saadud hinne, on 100%) ning suuline arvestustöö osakaaluga 33%.  

Soovist saada lisahinnet annab õpetajale teada õpilane.

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Kursuse hinne kujuneb kirjaliku kontrolltöö ja arvestustöö keskmisena. Nende osakaalud on vastavalt 1/3 ja 2/3. Nende hinnete koondprotsent ei tohi olla vähem kui 50% (hinde “3” lävend), vastasel juhul on kursusehinne “mitterahuldav” ehk “2”.

Lisaks: kui arvestustöö on sooritatud “mitterahuldavale” hindele, ei saa õpilane, hoolimata koondprotsendist (mis võib olla üle 50%, kui kontrolltöö on sooritatud hästi), positiivset kursusehinnet.

See tähendab, et positiivse kursusehinde saamiseks peab olema arvestustöö tehtud positiivsele tulemusele (>50%) ning kahe hinde (kontrolltöö + arvestustöö) keskmine peab samuti kokku olema enam kui 50%.

 

Kooliastmehinne kujuneb vastavalt Tartu Tamme Gümnaasiumi õppekavale, s.o kõigi vastava aine kursusehinnete (bioloogiakursuseid on kokku neli) alusel pärast viimase kursuse läbimist, kusjuures viimane kursus ei tohi olla sooritatud kursusehindele „1“ ehk „nõrk“ või „2“ ehk  „puudulik“.   

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:
  1. Vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järele vastamise korrale. Mõjuval põhjusel eraldi kokkuleppel.   
  2. Arvestuste nädalal ehk perioodi viimasel nädalal kontrolltööd järele vastata ei saa. Sellel nädalal saab sooritada ainult arvestustööd.
Õppematerjalid:

Õpik: Tenson, T, Kaldalu, N, Tenhunen, A, Hain, E, Venälainen, J, jt. 2013; 2016.   

Bioloogia õpik gümnaasiumile, III kursus. Molekulaarbioloogia. Viirused ja bakterid. 

Pärilikkus. AVITA. 

Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.