Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: Eesti ajalugu I

Õppeaasta: 2021/2022
Valdkond: Sotsiaalained
Periood: 1
Aine: Ajalugu
Nimetus: Eesti ajalugu I
Õpetaja: Marko Kuura
Klass: 11KU, 11TE
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Puuduvad. 

Maht:

2 x 70 minutit ühes nädalas. 

Eesmärgid:

Õppijad tunnevad Eesti ala poliitilist ja kultuurilist ajalugu esiajast 16. sajandi lõpuni, sealhulgas ajaloo allikaid ning oskavad neid kriitiliselt hinnata.

 

Õpitulemused:

Õppijad teavad tähtsamaid Eesti esiaja perioode, mõistavad muististe kui ajalooallikate eripära võrreldes teiste ajalooallikatega, kirjeldavad inimeste eluolu ja toovad näiteid inimeste tegevusaladest ja nende muutustest esiajal, iseloomustavad esiaja eestlaste suhteid naaberrahvastega ning vastastikuseid mõjutusi, kirjeldavad Eesti halduskorraldust ja majanduse arengut esiaja lõpul.

Õppijad on üle korranud Euroopa keskaja põhijooned ning analüüsivad Balti ristisõja (Muistse vabadusvõitluse) põhjusi, kulgu
ja tulemusi erinevate osaliste vaatenurgast, tunnevad muutusi Vana-Liivimaa riiklikus korralduses ja poliitilisel kaardil, iseloomustavad
suhteid naaberriikidega.

Õppijad analüüsivad erinevate allikate põhjal Jüriöö ülestõusu tähtsust ja tähendust ajaloolise narratiivina, iseloomustavad Eesti keskaja ühiskonda (läänikord, talurahva õiguslik seisund ning majandusli olukord, käsitöö ja kaubandus, eluolu linnades), loovad seoseid Eesti ja Euroopa ajaloo vahel keskajal. Õppijad kirjeldavad Eesti keskaja kultuuri põhijooni ning mõistavad ristiusu mõju Eesti kultuurile, vaimuelule ja väärtushinnangute muutumisele, kirjeldavad rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16.
sajandil, selgitavad allikate alusel Liivi sõja eellugu, kulgu ja tulemusi, sõjajärgseid muutusi riiklikus korralduses ja poliitilisel kaardil erinevate sõdade ajal.

Õppijad iseloomustavad reformatsiooni mõju ja tähtsust eesti kultuuriloos, analüüsivad muutusi mentaliteedis ning vaimuelus. 

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Allikaõpetus koos Eesti ala poliitilise ja kultuurilise ajalooga esiajast 16. sajandi lõpuni. Iseseisev töö on kordamine enesekontrollitestideks ja kontrolltöödeks. 

Hindamine:

1. Kontrolltöö – hinnatakse protsesside, mõistete ja sündmuste tundmist. Kehtib punktiarvestus, mille puhul hindega „5+“ hinnatakse õpilast, kes on lahendanud õigesti põhi- ja lisaülesanded, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19% õpilast, kellel kontrolltöö vastused on mittepiisavad või kellel on töö tegemata. Vabatahtlikkuse alusel lahendatavate lisaülesannete eest on võimalik saada lisapunkte, kuid seejuures suureneb kogu töö eest saadavate punktide arv, mille põhjal arvutatakse hinne. Kui otsustad teha lisaülesandeid, pead tegema kõik.

2. Enesekontrolli test – arvestuslik. Töö on „arvestatud“ (edaspidi: A), kui vähemalt kolmele viiest küsimusest on vastatud õigesti ning kui ei ole, siis on töö „mittearvestatud“ (edaspidi: MA). Hinnete viie palli süsteemi teisendamisel arvestatakse tulemus MA hindeks „2“ ja A hindeks „5“. Hindega MA hinnatakse ka tegemata testi.

Kontrolltöödes ja enesekontrollitestidest tuleb nimed, kohanimed ja mõisted õigesti kirjutada. Selle vastu eksimist loetakse veaks. Ülejäänud eksimusi loetakse veaks sõltuvalt kontekstist.

NB! Kui erakorralistel asjaoludel toimub üleminek distantsõppele, siis võib kursuse läbiviimises, hindamiskriteeriumites ja hindamise korralduses toimuda muutusi.

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Kontrolltööde hinnete osakaal on 90% ning enesekontrolli testide hinnete osakaal on 10% lõpptulemusest. Kui kursuse hinde arvutamisel on tulemuseks murdarv, siis see ümardatakse:
1) kui see on suurem kui 1,5; 2,5; 2,5; 3,5 või 4,5 ümardatakse see
õpilase kasuks;
2) kui see on väiksem kui 1,5; 2,5; 2,5; 3,5 või 4,5 ümardatakse see
õpilase kahjuks;
3) kui see on täpselt 1,5; 2,5; 2,5; 3,5 või 4,5 siis jääb selles küsimuses
õpetajale õigus määrata hinne vastavalt kontrolltööde tulemustele.

Kooliastmehinne arvutatakse kõigi kursuste aritmeetilise keskmine alusel. Kui aritmeetiline keskmine on näiteks 3,5, siis ümardatakse hinne õpilase kasuks sõltuvalt viimasest kursuse hindest.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Neljapäeviti kooli üldisel järelevastamisel või kokkuleppel. 

Õppematerjalid:

Eesti ajaloo õpik gümnaasiumile, I osa. Esiajast Rootsi aja alguseni. Tallinn, 2014. ( kursuse õpik)

Karjahärm, T. Ajaloolase käsiraamat. Tallinn, Argo, 2004. Lk. 134-135. 

Õppeprotsessi puudutavad juhised. 

Muud materjalid.  

 

Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.