Ainepassid

Puuduvad. 

2 x 70 minutit ühes nädalas. 

Õppijad tunnevad Eesti ala poliitilist ja kultuurilist ajalugu 16. sajandi lõpust 1905. aastani, sealhulgas ajaloo allikaid ning oskavad neid kriitiliselt hinnata. Samuti oskavad õpilased seostada kursuse sisu tänapäevaga. 

Rootsi aja puhul õppijad teavad, kuidas toimus Rootsi võimu järkjärguline kehtestamine kogu Eesti alal. Samuti iseloomustavad allikate ja teabetekstide põhjal Rootsi poliitikat Eesti- ja Liivimaal, kirjeldavad talurahva õigusliku ja majandusliku olukorra muutumist Rootsi ajal ning mõistab luterluse mõju ning Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning tänapäeval. Samuti tunnevad õppijad Rootsi riigi poliitika mõju haridus- ja vaimuelule.

18. sajandi puhul õppijad selgitavad Põhjasõja põhjusi, kulgu ja mõju. Õppijad iseloomustavad Balti erikorda ja aseahalduskorda ning selle mõju Eesti arengule ning analüüsivad Euroopa valgustusideede mõju Eesti vaimuelule. Samuti tunnevad õppijad rahvastikuprotsesse Eestis 16.–18. sajandil, sõdade, haiguste, olmetingimuste ja näljahädade mõju rahvastikule. Õppijad tunnevad
talurahva õiguslikku seisundit ja majanduslikku olukorda 18. sajandil. Õppijat tunnevad Eesti ala vaimuelu 18. sajandil, sealhulgas baltisaksa kultuuri ja talurahvakultuuri, rahvaharidust, pietismi ja vennastekogudusi.

Õppijad teavad, kuidas muutus talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord, ning selgitavad majandusprotsesside ja talurahvaseaduste seoseid, mõistavad ärkamisaja tähendust ja tähtsust ning selle mõju kodanikuühiskonna kujunemisele Eesti ajaloos. Õppijad iseloomustavad rahvusliku liikumise eeldusi ja mõju. Õppijad teavad, mis olid tähtsamad rahvusliku liikumise ettevõtmised
ning kes olid rahvusliku liikumise eestvedajad; analüüsivad allikate alusel rahvusliku liikumise ettevõtmisi ja ideid; iseloomustavad muutusi Eesti ühiskonnas ja ühiskondlik-poliitilise mõtte arengut 19. sajandi lõpul ning loob seoseid omariikluse kujunemisega. Lisaks eespool nimetatule õpitakse tundma venestusaja mõju haridusele, kultuurile ja rahvuslikule liikumisele, poliitilisi rühmitusi Eestis ning 1905. aasta sündmusi ja nende mõju ühiskonnale.

Iseseisev töö on kordamine enesekontrollitestideks ja kontrolltöödeks. 

1. Kontrolltöö – hinnatakse protsesside, mõistete ja sündmuste tundmist. Kehtib punktiarvestus, mille puhul hindega „5+“ hinnatakse õpilast, kes on lahendanud õigesti põhi- ja lisaülesanded, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19% õpilast, kellel kontrolltöö vastused on mittepiisavad või kellel on töö tegemata. Vabatahtlikkuse alusel lahendatavate lisaülesannete eest on võimalik saada lisapunkte, kuid seejuures suureneb kogu töö eest saadavate punktide arv, mille põhjal arvutatakse hinne. Kui otsustad teha lisaülesandeid, pead tegema kõik.

2. Enesekontrollitest – arvestuslik. Töö on „arvestatud“ (edaspidi: A), kui vähemalt kolmele viiest küsimusest on vastatud õigesti ning kui ei ole, siis on töö „mittearvestatud“ (edaspidi: MA). Hinnete viie palli süsteemi teisendamisel arvestatakse tulemus MA hindeks „2“ ja A hindeks „5“. Hindega MA hinnatakse ka tegemata testi.

Kontrolltöödes ja enesekontrollitestides tuleb nimed, kohanimed ja mõisted õigesti kirjutada. Selle vastu eksimist loetakse veaks. Ülejäänud eksimusi loetakse veaks sõltuvalt kontekstist.

NB! Kui erakorralistel asjaoludel toimub üleminek distantsõppele, siis võib kursuse läbiviimises, hindamiskriteeriumites ja hindamise korralduses toimuda muutusi.

Kontrolltööde hinnete osakaal on 90% ning enesekontrollitestide hinnete osakaal on 10% lõpptulemusest. Kui kursuse hinde arvutamisel on tulemuseks murdarv, siis see ümardatakse:
1) kui see on suurem kui 1,5; 2,5; 2,5; 3,5 või 4,5 ümardatakse see
õpilase kasuks;
2) kui see on väiksem kui 1,5; 2,5; 2,5; 3,5 või 4,5 ümardatakse see
õpilase kahjuks;
3) kui see on täpselt 1,5; 2,5; 2,5; 3,5 või 4,5 siis jääb selles küsimuses
õpetajale õigus määrata hinne vastavalt kontrolltööde tulemustele.

Kooliastmehinne arvutatakse kõigi kursuste aritmeetilise keskmine alusel. Kui aritmeetiline keskmine on näiteks 3,5, siis ümardatakse hinne õpilase kasuks sõltuvalt viimasest kursuse hindest.

Neljapäeviti kooli üldisel järelevastamisel või kokkuleppel. 

Kursuse õpikuks on „Eesti ajaloo õpik gümnaasiumile. II osa, Rootsi ajast 1905. aastani: uus õppekava“ (Tallinn. Avita, 2015), mille autorid on Pärtel Piirimäe, Marten Seppel, Andres Andresen ja Ago Pajur.

Õppeprotsessi puudutavad juhised. 

Muud materjalid.