Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: Eesti ajalugu I

Õppeaasta: 2021/2022
Valdkond: Sotsiaalained
Periood: 1
Aine: Ajalugu
Nimetus: Eesti ajalugu I
Õpetaja: Liia Vijand-Lind
Klass: 11IT, 11LO, 11ME
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Puuduvad

Maht:

18 tundi

Eesmärgid:

1) omandab kronoloogilise raamistiku Eesti ajaloost, suudab asetada sinna uut informatsiooni;
2) nimetab ja oskab iseloomustada tähtsamaid sündmusi, ühiskondlik-poliitilisi arengutendentse, isikuid, oskab seletada mõisteid;
3) õpib ennast suhestama kodukoha, Eestimaaga;
4) õpib mõistma ja hindama kaasaja sündmusi ajaloolises taustsüsteemis;

Õpitulemused:

Esiaeg
1) nimetab ja iseloomustab tähtsamaid Eesti esiaja perioode inimeste tegevusalade ning eluolu muutuste alusel; tõlgendab muististe alusel inimeste eluolu ja ühiskondlikku korraldust ning uskumusi
2) iseloomustab esiaja eestlaste suhteid naaberrahvastega ning vastastikuseid mõjutusi;
3) kirjeldab Eesti halduskorraldust ja majanduslikku arengut esiaja lõpul;
4) selgitab ja kasutab kontekstis mõisted arheoloogiline kultuur, muistis, animism ja oskab nende kohta näiteid tuua Eesti ajaloost.
Keskaeg
1) analüüsib Liivi ristisõja põhjusi, käiku ja tulemusi erinevate osaliste vaatenurgast;
2) kirjeldab muutusi Vana-Liivimaa riiklikus korralduses ja poliitilisel kaardil; iseloomustab suhteid naaberriikidega;
3) analüüsib Jüriöö ülestõusu tähtsust ja tähendust ajaloolise narratiivina;
4) iseloomustab Eesti keskaja ühiskonda: läänikord, talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord, käsitöö ja kaubandus, eluolu linnades; loob seoseid Eesti ja Euroopa ajaloo vahel keskajal;
5) iseloomustab Eesti keskaja kultuuri põhijooni ning mõistab ristiusu mõju Eesti kultuurile, vaimuelule ja väärtushinnangute muutumisele; mõistab kultuurilist järjepidevust;
6) analüüsib kriitiliselt keskaja kroonikaid ja teisi teabetekste;
7) selgitab ja kasutab kontekstis mõisteid Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa;
8) teab, kes olid Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust.
Üleminekuaeg keskajast uusaega ja Rootsi aeg
1) iseloomustab rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil; võrdleb suurriikide mõju Läänemere piirkonnas 16. sajandil;
2) selgitab Liivi sõja ja Põhjasõja eellugu, käiku ja tulemusi; analüüsib ning hindab allikate alusel sõja osaliste tegevust;
3) kirjeldab muutusi riiklikus korralduses ja poliitilisel kaardil sõdade ajal;
4) iseloomustab reformatsiooni ja luterluse mõju ja tähtsust eesti kultuuriloos; analüüsib muutusi mentaliteedis ning vaimuelus;
5) teab, kes olid Balthasar Russow, Ivan IV ja Wolter von Plettenberg, Bengt Gottfried Forselius, Gustav II Adolf, Johan Skytte ja Karl XI ning iseloomustab nende tegevust.
6) kirjeldab, kuidas toimus Rootsi võimu järkjärguline kehtestamine kogu Eesti alal;
7) iseloomustab Rootsi poliitikat Eesti- ja Liivimaal ning annab sellele allikate ja teabetekstide põhjal hinnangu; hindab allikate usaldusväärsust;
8) iseloomustab talurahva õigusliku ja majandusliku olukorra muutumist Rootsi ajal;
9) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid rüütelkond, reduktsioon, vakuraamat, piiblikonverentsid, Vastne Testament, Academia Gustaviana;

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Iseseisev töö – otsida materjali ja valmistuda rühmatöödeks ja loovtööks (3-4) Lugeda õpikust teemakohased peatükid, vajadusel küsimustele vastamine ja töölehtede täitmine. Jääaeg ja selle taandumine. Inimasutuse algus Euraasia põhjaosas.
Muinasaja allikad ja nende uurimine.
Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur – elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised.
Metalliaeg. Pronksiaeg – uued muistised ja muutused inimeste eluolus. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused, aarded.
Eesti esiaja lõpul. Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid. Rahvusvaheliste kaubateede kujunemine ja Eesti.
Eesti ühiskond esiaja lõpul: sotsiaalne kihistumine. Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad ja elamud.
Muinasusund ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis.
Paavsti võim ja hegemonistlikud taotlused: ristisõdade põhjused ja peasuunad. Läänemere maade ristiusustamine. Keskaegne kolonisatsioon. Lääne-Euroopa ühiskonna eeskuju Eesti keskaja ühiskonna kujunemisel.
Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana.
Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed.
Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Keskaegsed linnad Eestis: linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas.
Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Arhitektuur.
Tugeva keskvõimuga riikide kujunemine Läänemere regioonis.
Reformatsioon Eestis: haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus.
Liivi sõda: Vana-Liivimaa asend Läänemere regioonis. Liivi sõja eellugu, käik ja tulemused.
Eesti kolme kuningriigi valduses: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Vastureformatsioon.
Kultuuri areng: Balthasar Russowi kroonika ajalooallikana. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni mõju vaimuelule.
Rootsi keskvõim ja baltisaksa aadel.
Majanduslik areng: talurahva õiguslik seisund. majanduslik olukord. Reduktsioon ja selle tulemused. Manufaktuuride teke. Kaubandus.
Vaimuelu ja kultuur: luterlus riigiusuna. Esimesed gümnaasiumid. Ülikooli asutamine Tartus. Rahvaharidus. Eestikeelse kirjasõna levik.

Hindamine:

1) KT – muinasaeg
2) TK-d: a) muinasusund ja Liivimaa ristisõda, b) Liivi sõda, Põhjasõda
3) Rühmatööd: a) metalliaja ajaleht, b) keskaegsed linnad ja linnused ning kloostrid, kirikud. c) protsessihinded
Kontrolltöö, tunnikontroll, töölehtede kriteeriumid lähtuvad kursuse lühikirjelduse sisust.
Rühmatööde esitlusel hinnatakse sisu vastavust teemale, allikate mitmekesisust ja esitlust/plakatit ning esinemisoskust. Rühmatöö juures arvestatakse õpilase enda reflektsiooni ja klassikaaslaste arvamust esitlusele.

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Muinasaja KT on esimene arvestuslik hinne ja peab olema sooritatud vähemalt hindele "3-"
TK-d moodustavad kokku teise arvestusliku hinde ja nende koond peab olema positiivne.
Rühmatööde koond moodustab kolmanda arvestusliku hinde. Rühmatööde koond peab olema positiivne ja vähemalt kaks rühmatööd peab olema sooritatud.
Kursuse hinne kujuneb kolme arvestusliku hinde aritmeetilise keskmisena, va juhul kui KT on 3, TK-d on kolmed, siis isegi kui rühmatööde koond on 5, siis tuleb kursuse hinne kokku 3. Negatiivse kursusehinde parandamiseks on suuline arvestus, mis sisaldab kõiki õpitud materjale. Kui kursuse jooksul on puudutud rohkem kui 6 tundi, tuleb sooritada suuline arvestus. Spikerdamisega vahele jäämine tähendab automaatselt suulist arvestust kogu kursuse materjali peale arvestuste nädalal. Kooliastme hinne kujuneb kursusehinnete (6 kursust) artimeetilisest keskmisest, kui hinne jääb kahe hinde vahele, siis vaadatakse stuudiumi jooksul saadud KTde aritmeetilist keskmist.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Negatiivse kursusehinde parandamiseks on suuline arvestus, mis sisaldab kogu kursuse materjale. Kuni arvestuste nädalani (arvestuste nädal ei ole kaasaarvatud) saab vastata kõiki hindeid suuliselt õpetajaga kokkuleppel vahetundide ajal.

Õppematerjalid:

A. Kriiska, A Mäesalu, A Selart, I Põltsam-Jürjo, P Piirimäe 2014. Eesti ajalugu I. Esiajast Rootsi aja alguseni. Avita
TERAs olevad rühmatööd, õpetaja ja õpilaste tehtud esitlused, töölehed ja teemade kokkuvõtted, videomaterjalid.

Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.

Video sellest, kuidas me seenel käisime