Puuduvad

20 70-minutilist tundi

kujundada kriitilist teabekasutajat, erineva eesmärgi ja ülesehitusega tekstide loojat, vestluspartnerist ja olukorrast lähtuvat suhtlejat (nii kirjalikud kui ka suulised ülesanded). Kursuse jooksul õpitakse tundma infootsingu võimalusi, kasutama põhiallikaid (sõnaraamatud, veebisõnastikud ja -käsiraamatud), argumenteerima oma seisukohti, koostama erinevaid tarbetekste, referaati ja kokkuvõtet, järgides ja õppides õigekirjareegleid.

Kursuse lõpus õpilane:
1. argumenteerib veenvalt ja selgelt ning kaitseb oma seisukohti suuliselt ja kirjaliku arutleva teksti vormis;
2. koostab levinumaid tarbetekste;
3. oskab alusteksti(de) põhjal koostada referaati ja kokkuvõtet, vältides plagiaati;
4. tunneb põhilisi infootsingu võimalusi (sh elektroonilisi) ning oskab kasutada neis leiduvat infot oma tekstides, oskab kasutada põhiallikaid (sõnaraamatud, veebisõnastikud ja -käsiraamatud);
5. võtab kuuldut ja loetut kokku nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
6. on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja kirjakeeleoskust, on analüüsinud oma teadmisi ja oskusi.

kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemadeks on peamiselt 10. klassi kirjanduskursuste ja eesti keele kursusega „Keel ja ühiskond“ seostuvad teemad. Kõnelemine: suuline esinemine (kõne esitamine) ja suhtlus eri tüüpi olukordades, argumenteerimine, veenmine, tagasiside andmine kaaslastele. Kirjutamine: arvamustekstid (lühikeste arvamustekstide koostamine ühiskonna- ja õpilaselu teemadel, alusteksti põhjal), tarbetekstid (elulugu, avaldus, seletuskiri, taotlus, kiri ja e-kiri jt), kokkuvõtte kirjutamine, õigekirja- ja õigekeelsusküsimuste kordamine, arutleva kirjandi eeltöö. Lugemine: seotud ja sidumata tekstide (nimestikud, graafikud, tabelid jm) mõistmine. Info otsing erinevatest allikatest. Süstemaatiline sõnavaraarendus (nt harvem sõnavara, võõrsõnad, sõnamoodustus, sõnavara täiendamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine). Kuulamine: teksti suhtlustähenduse ja eesmärgi mõistmine eri toiminguis, suhtluspartneri mõistmine dialoogis, erinevate keelevariantide sotsiaalse tähenduse mõistmine.
Iseseisvate tööde loetelu: õpilane kirjutab kodus kõne, esitab kirjalikult õpetajale, suuliselt klassi ees. Kodus lahendab õpilane õigekirjaülesandeid, kordab kontrolltöödeks.

3 arvestuslikku tööd (2 kontrolltööd, 1 kõne). Õpilase teadmisi kontrollitakse nii individuaalse soorituse, iseseisva töö kui ka suuliste sõnavõttude ja rühmatööde alusel (õpetaja lisab Stuudiumisse kommentaare). Õpetaja annab kõne jaoks eraldi hindamisjuhendi (Teras), kui õpilane ei esita kõnet klassi ees, siis on kõne hinne max „3“. Kontrolltööd: hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

kokkuvõttev hinne kujuneb kursuse jooksul tehtud arvestuslike tööde (kaks kontrolltööd, kõne) hinnete põhjal. Arvestuslikud tööd 3,3,5 = 3 (kursusehinne). Kooliastme hinne: aritmeetiline keskmine kõikide eesti keele kursuste peale, kui hinne kahevahel, siis määravaks 12. klassi hinded.

järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga (vt kooli kodukord). Arvestuslikke töid saab parandada ühe korra.

Õppematerjalid: H. Puksand, M. Ross „Johannes 1“ (õpik + töövihik), A. Kiin, A. Lunter „Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik“, õpetaja koostatud materjal.