Ainepassid

puuduvad

19-20 auditoorset tundi (üks tund 70 min)

Õpilane:
suudab kasutada matemaatilist keelt;
arendab püsivust, objektiivsust, täpsust ja töökust;
väljendab oma mõtet selgelt, lühidalt ja täpselt ning formaliseerib
tavakeeles infot ning vastupidi;
väärtustab hoolsust, süstemaatilisust, järjekindlust, püsivust ja on
tolerantne kaaslaste suhtes;
hindab oma matemaatilisi teadmisi ning arvestab seda, kavandades oma
edasist tegevust;
koostab ja rakendab sobivaid matemaatilisi mudeleid;
kasutab matemaatikat õppides IKT-vahendeid;

Kursuse lõpus õpilane:
1) selgitab naturaalarvude hulga N, täisarvude hulga Z, ratsionaalarvude
hulga Q, irratsionaalarvude hulga I ja reaalarvude hulga R omadusi;
2) defineerib arvu absoluutväärtuse;
3) märgib arvteljel reaalarvude piirkondi;
4) esitab arvu juure ratsionaalarvulise astendajaga astmena ja vastupidi;
5) sooritab tehteid astmete ning võrdsete juurijatega juurtega;
6) teisendab lihtsamaid ratsionaal- ja irratsionaalavaldisi;

7) lahendab rakendussisuga ülesandeid (sh protsentülesanded).

• Naturaalarvude hulk N, täisarvude hulk Z, ratsionaalarvude hulk Q, irratsionaalarvude hulk I ja reaalarvude hulk R, nende omadused.
• Reaalarvude piirkonnad arvteljel.
• Arvu absoluutväärtus.
• Arvusüsteemid (kahendsüsteemi näitel).
• Ratsionaal- ja irratsionaalavaldised.
• Arvu n-es juur.
• Astme mõiste üldistamine: täisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga aste.
• Tehted astmete ja juurtega.

Kaks kontrolltööd (eristav hindamine).
Mõlemat kontrolltööd on õpilane vähemalt üks kord auditoorses tunnis
sooritanud, kui töö hinne on 1 või 2 , siis peab õpilane sooritama järeltöö
esimesel võimalusel.
Kontrolltööd on kursuse algul kokkulepitud ning lisatud esimes tunni
kirjeldusse ja kontrolltööde graafikusse.
Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest,
seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja
õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente. Kontrolltöö
koostamisel on arvestatud, et õpilane saab hinde 3, kui ta oskab
matemaatikat I tasemel, hinde 4, kui ta oskab matemaatikat II tasemel ja
hinde 5, kui ta oskab matemaatikat III tasemel. Lähtutakse järgnevatest
hindepiiridest: 5 -> 90-100%, 4 -> 75-89%, 3 -> 50-74%, 2 -> 20-49%,
1 -> 0-19% (ehk tegemata töö).
Tunnikontrollid (mitteeristav hindamine (A või MA)), peavad olema
sooritatud 50% ulatuses ehk hindele A

Kursuse jooksul
on kaks kirjalikku kontrolltööd (a’ 70 min),kokku 100 p – esimene
kaaluga 0,40 lõpphindest ja teine kaaluga 0,60. Tunnikontrollide ja
muude jooksvate tööde hinne on õpilasele suuniseks õppimisel ja
lõpphindamisel arvesse ei lähe. [Näiteks: kui kontrolltööd on
5 ja 4, siis on kursusehinne 4 ning see kujuneb järgnevalt: 5 ∙ 0,40 + 4 ∙
0,60 = 4,4 ≈ 4].
* Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis
hinnatakse töö hindega 1, see töö järelvastamisele ei kuulu.
* Kui üks kontrolltöödest on esitamata, tegemata või hinnatud hindega 1,
siis on kursusehinne 1.
* Kui ühe kontrolltöö hinne on 2, siis on maksimaalne võimalik
kursusehinne 3.
* Kui õpilane ei ole rahul oma kursuse jooksul välja kujunenud
kursusehindega, on tal arvestuste nädalal võimalus sooritada arvestustöö
kogu kursuse materjalide peale. Kursusehindena läheb siis arvesse vaid
arvestustöö tulemus.

Järeltööd on võimalik teha
kontrolltööle, mis on kas tegemata või sooritatud hinnetele 1 või 2.
Järeltööd ei ole võimalik teha sellisele tööle, mille puhul õpilane jäi vahele
kõrvalise abi kasutamisega. Kui kursuse lõpus selgub, et mõlemad
kontrolltööd on puudulikud, siis on ainuvõimalik teha arvestustöö kogu
kursuse materjalide peale.
Hindeid ja võlgnevusi saab õpilane likvideerida neljapäeviti
järelevastamise tunni ajal (kuues tund), registreerumisega Stuudiumis.
Selleks, et saada luba järeltööle registreeruda, tuleb õpetajale
hiljemalt kaks tööpäeva enne vastamist esitada korrektne vigade
parandus koos analüüsiga vastavalt järgnevale juhendile:
https://lingid.ee/vigadeparandus
Tunnikontrolle ja teisi jooksvaid töid järele vastata ei ole vaja.

Kohustuslik:
1) Kaldmäe, Kontson, Matiisen&Pais. Gümnaasiumi lai matemaatika I. Avaldised ja arvuhulgad. Võrrandid. Võrratused. Avita 2017

Soovituslik:
1) Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2011). Matemaatika 10.
klassile. Koolibri.
2) Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2018). Matemaatika 10.
klassile. Kitsas kursus. Koolibri.
3) Veelmaa, A. (2016). Matemaatika tööraamat gümnaasiumi lõpetajale I.
Maurus
4) Veelmaa, A. (2020). Valmistu matemaatika riigieksamiks 2020. Maurus
Veebipõhised materjalid:
* Allar Veelmaa õppevideod gümnaasiumile (lingid jagab õpetaja
jooksvalt Stuudiumi kaudu)
* Matemaatika riigieksami materjalid Innove kodulehelt
https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/riigieksamite-mate
rjalid/
* Kurvits, J. (2018). Digivaramu matemaatika materjalid.
https://e-koolikott.ee/kogumik/20179-Digioppevaramu-matemaatika-mat
erjalid