Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: Meedia ja mõjutamine lõimituna praktilise eesti keele 2. kursusega

Õppeaasta: 2021/2022
Valdkond: Keel ja kirjandus
Periood: 1
Aine: Eesti keel
Nimetus: Meedia ja mõjutamine lõimituna praktilise eesti keele 2. kursusega
Õpetaja: Heily Soosaar
Klass: 11ME
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Puuduvad

Maht:

19 auditoorset (70-minutilist)

Eesmärgid:

Kursusel õpetatuga taotletakse, et õpilane
1) kujuneb oskuslikuks meediatarbijaks, kes tõlgendab ja analüüsib verbaalset ja visuaalset infot meedias;
2) oskab eristada fakti ja arvamust, eristab argumenti ja demagoogiat;
3) süvendab oma oskust kasutada korrektset eesti keelt kõnes ja kirjas, õpetuse fookuses on sõnade tuletamine, nimede õigekiri, sõnastus- ja stiiliküsimused;
4) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist;
5) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada;
6) valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid.

Õpitulemused:

Kursuse läbimise järel õpilane
1) tunneb meedia verbaalse ja visuaalse info analüüsi ja tõlgendusvõtteid;
2) on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest;
3) on omandanud tekstianalüüsi põhivõtted;
4) eristab fakti arvamusest ning usaldusväärset infot küsitavast;
5) tunneb meediatekstis ära argumendid ja põhilised mõjutamisvõtted;
6) on teadlik sõnatuletusest, nimede õigekirjast ja korrektsest stiilist;
7) oskab väljendada oma seisukohta loetu ja kuuldu kohta ning valida selleks sobivaid ja korrektseid keelevahendeid.

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Eri tüüpi meediatekstide vastuvõtu spetsiifika; verbaalse teksti ja visuaalse info tõlgendamine ja analüüs. Allikad ja usaldusväärsus. Sõnavabadus.Meediaeetika. Retoorika ja argumenteerimine. Demagoogiavõtted. Vaatepunkt ja autoripositsioon. Reklaami olemus ja liigid. Reklaamikeel. Reklaam ja seadus. Sõnatuletus. Nimede õigekiri. Võrdlusastmed. Sõnastus- ja stiiliküsimused. Lugemisülesannete tegemine ja analüüs.
Iseseisvalt tuleb jälgida meediakanaleid ja erinevaid uudistesaateid. Individuaalne töö on ka meedia projektitöö (kas foto ja selle analüüs või kahe uudistekanali jälgimine nädal aega ja seejärel võrdlev analüüs).

Hindamine:

Kursuse materjali omandamist hinnatakse kontrolltööde, loovtööde ja projektitööga. Hinded jagunevad arvestuslikeks (suurema kaaluga) ja protsessihinneteks. Kursuse jooksul toimub 4 arvestuslikku tööd: 1 kontrolltöö (interpunktsioon), 1 meediaprojektitöö , 1 kirjand (arutlus) ja 1 lugemisülesande töö. Neid töid hinnatakse arvestusliku hindega. Kursuse lõpus tuleb esitada korrektselt täidetud õpimapp, mida hinnatakse arvestusliku hindega. Kirjandit ja lugemisülesannet hinnatakse riigeksami hindamiskriteeriumite järgi. Mitterahuldavalt sooritatud töö tuleb ümber vastata. Ümber vastata saab vaid mitterahuldavat hinnet ja sel juhul hinnatakse tööd rangemalt. Sooritamata töö tuleb järele vastata.

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Positiivne kokkuvõttev hinne kujuneb perioodi jooksul saadud hinnete põhjal. "Hea" või "väga hea" perioodihinde saamiseks saamiseks peavad kõik arvestuslikud tööd olema tehtud vähemalt hindele „rahuldav“. Kokkuvõtva hinde panemisel on suurema kaaluga arvestuslikud hinded (nt kirjand, kontrolltöö, projektitöö). Kolm protsessihinnet omavad ühe arvestusliku hinde kaalu, mida arvestatakse kokkuvõtva hinde panemisel.
Kooliastmehinne kujuneb perioodihinnete/kursusehinnete ja 2 proovieksamihinde põhjal, kusjuures kaalukamad on 12. klassi hinded. Positiivse kooliastmehinde saamiseks ei tohi kursusehinnete hulgas olla üle 1 mitterahuldava ja ka viimase kursuse hinne peab olema positiivne.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Arvestusliku töö ajal puudunud õpilasel tuleb see järele vastata vastaval koolis kehtestatud korrale 2 nädala jooksul (erandjuhtumil kokkuleppel õpetajaga). Tööd võib järele vastata 1 kord. Mõjuva põhjuseta hiljem esitatud töö hinnet alandatakse. Kui õpilane on puudunud 1/3 ainetundidest, võib õpetaja lasta õpilasel sooritada arvestuste nädalal arvestustöö.

Õppematerjalid:

Õppematerjalidena on kasutusel R. Bobõlski ja M. Rossi õpik „Johannes 2“, L. Tankleri ja E. Tisleri õpik "Meedia ja mõjutamine"  ja A. Kiini ja A. Lunteri „Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik“.
Soovitatav on kasutada T. Erelti brošüüri „Eesti ortograafia“.
Veebimaterjalidest on toeks E. Rummeli veebileht „Eesti õigekiri“ (opetaja.edu.ee/ortograafia) ja EKI „Keelenõuanne“ (http://keeleabi.eki.ee/index.php).

Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.