Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: Projektikursus

Õppeaasta: 2021/2022
Valdkond: Keel ja kirjandus
Periood: 1
Aine: Kultuuriprojekti kursus
Nimetus: Projektikursus
Õpetaja: Heily Soosaar, Anneli Leima, Katrin Roodla, Liia Vijand-Lind, Liina Raudvassar
Klass: 12KU
Staatus: Suunakursus
Osalejate kriteeriumid:

kultuurisuuna õpilased

Maht:

1 tund (1×70 minutit) nädalas auditoorset tööd I perioodil ja iseseisev projektitöö II perioodi detsembri 2. nädalani.

Eesmärgid:

1. grupp „Pärandtehnoloogia, rahvakunst“: õppida tundma Eesti rahvakunsti käsitöö valdkonda. Tutvuda rahvakunsti pärimusega. Õppida tundma põhilisi kudumise võtteid. Õppida lugema ja luua skeeme ning otsida informatsiooni muis.ee keskkonnast. Tutvuda masintikandiga ning tikkimisprogrammidega.
2. grupp „Folkloor ja etnograafia“: lõimida folkloori liike ja etnograafiat, saada osa pärimuskultuurist.
3. grupp „Materiaalne kultuur, usund ja müüt“: lõimida materiaalne kultuur religiooni ja mütoloogiaga, tuua välja seosed usundi, kirjanduse ja teaduse vahel.

Õpitulemused:

1. grupp „Pärandtehnoloogia, rahvakunst“
Õpilane koob kirikindad oma esivanema sünnipaiga/elukoha piirkonna traditsioonide järgi.
Valmis peab saama kaks kinnast. Kinnaste juurde peab olema koostatud kinnast ja kinda
piirkonda tutvustav tekst ning mustriskeem. Õpilane peab kursuse jooksul osalema
tikkimisprogrammi loomisel ja masintikkimise läbiviimisel, lõpuks valmib ühistöö. Õpilane
peab esitama kursuse lõpus proovitööd ehk kudumisharjutused.

 
2. grupp „Folkloor ja etnograafia“
Õpilased tutvuvad Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasidega, osalevad õppekäigul Eesti Kirjandusmuuseumisse ja folgiklubi kontsert-loengul. Lõpptulemusena valmib folkloori erinevaid valdkondi ja liike lõimiv etendus.


3. grupp „Materiaalne kultuur, usund ja müüt“ Õpilastel kujuneb arusaam müüdi ja usundi seostest teadusliku ajalookäsitlusega, tutvutakse kultuuri-ja usundilooliste oluliste objektidega ja nendega seotud kirjandusteostega.

Lõpptulemusena valmib grupitöödena (3-4 inimest igas) film kodukohtade/kodukoha kohapärimuslugudest, võimalusel tuleks lugu siduda esemelise kultuuriga.

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

1. grupp “Pärandtehnoloogia, rahvakunst“
Rahvakunst on osa rahvakultuurist, mis kunstiloominguna avaldub tarbeesemete ja tööriistade, rõivaste, mööbli ja hoonete (enamasti elamute) vormis ja kaunistustes.
Õpilased saavad ülevaate Eesti rahvakunstist. Tutvume Eesti rahvakunsti esemetega (reaalselt ja virtuaalselt – https://www.muis.ee/ ) ning loovad seoseid tänapäevaga. Räägitakse sümbolitest ja värvidest eestlaste rahvakunstis. Kursusel proovitakse läbi lihtsamaid
käsitöövõtteid ja tehnikaid. Õpitakse selgeks tüüpilisemad kudumisviisid ja kootakse kindad vastavalt meie esivanemate päritolule. Lisaks valmib kursusel masintikandiga ühistöö.
Ühistöös kasutatakse kursusel õpitut ja luuakse sümboleid kasutades lugu rääkiva seinapilt (masintikandis).

2. grupp „Folkloor ja etnograafia“
Uuritakse folklooripärandit Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasidest (rahvalaulud, rahvajutud, rahvaluule lühivormid, tänapäeva folkloor jne). Valitakse teema ja koostatakse leitud materjalidest etendus, milles lõimitakse rahvamuusikat, rahvajutte, vanasõnu, kõnekäände, usundit, rahvatantsu, kujundatakse etenduse dekoratsioonid ja kostüümid eesti rahvakunsti aluseks võttes, kasutatakse infotehnoloogilisi võimalusi etenduse ilmestamiseks. 


3. grupp „Materiaalne kultuur, usund ja müüt“ Uuritakse maailma loomise müüte ja nende kajastusi erinevates usundites (piibel, koraan), teaduslikke selgitusi Suur Pauk), Kaali meteoriidiga seotut nii teaduslikust kui kirjanduslikust aspektist (L. Meri “Hõbevalge”, rahvalaulud). Tegeldakse kohapärimuslugudega, tutvutakse Toomemäe ja sellega seotud lugudega (toomkirik; “Kalevipoeg”, ohvrikivi). Uuritakse põrgut pärimuses, s.h Eesti kohapärimuses, hingedeajaga seotud mütoloogiat ja kombestikku. Õpilased uurivad oma kodukohtadega seotud kohapärimust, mille põhjal valmib projekti kokkuvõttev töö.

Iseseisvate tööde loetelu sõltub iga grupi tegevusest

Hindamine:

1. Iseseisev lugemine/vaatamine/materjali kogumine ehk vahearvestus – hinnatakse
materjali tundmist, ülesanne loetakse arvestatuks, kui õpilane suudab kirjeldada üle poole
omandatud/kogutud materjalist, ülesanne loetakse mittearvestatuks, kui õpilane suudab
kirjeldada alla poole materjalist. 
2. Projekt rühmatööna – hinnatakse arvestatuks/mittearvestatuks vastavalt valminud projekti
teemakohasusele ja kujutatu vastavusele tegelikkusele, sisukusele, vastavusele juhendaja
nõudmistele; töö õnnestunud esitlemisele klassis.

Õpilase individuaalset panust arvestatakse vastavalt õppetöös osalemise nõudele (mõjuvatel
põhjustel lubatud puududa kuni 2 kontakttunnist) ning tagasisidest grupitöö protsessis
osalemise kohta. Kui mõjuvate põhjusteta on puudutud rohkem ja projektitöö panus
(tuginedes nii õpetaja kui kaaslaste hinnangule) on kesine, on kokkuvõttev hinne
mitterahuldav.

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Kursuse hinne sõltub kontakttundides käimisest (lõpptulemust ei
mõjuta kuni 2 kontakttundidest puudumist mõjuval põhjusel); panusest projektitöösse ja
projektitöö kvaliteedist (töö teemakohasusest ja sisukusest, vastavusest juhendaja
nõudmistele, töö esitlemisest klassile ning kaaslaste tagasisidest grupitöö protsessis osalemise
kohta); kursuse vahearvestuse hinde positiivsest tulemusest skaalal „arvestatud-
mittearvestatud“.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Õpilane esitab individuaalse teemakohase arutluse.

Õppematerjalid:
Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.