Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: Inimese füsioloogia

Õppeaasta: 2021/2022
Valdkond: Loodusained
Periood: 1, 2, 3
Aine: Inimese füsioloogia
Nimetus: Inimese füsioloogia
Õpetaja: Urmas Tokko
Klass: 10ME
Staatus: Suunakursus
Osalejate kriteeriumid:

ei ole

Maht:

1 kursus

Eesmärgid:

Inimese füsioloogia õpetusega taotletakse, et õpilane:
1. omab suhteliselt üksikasjalikku ülevaadet inimkeha osade ehitusest ja talitlusest ning mõistab organismi terviklikkust ja osadevahelisi seoseid;
2. on loonud teadmiste, oskuste ja arusaamade baasi mõistmaks kõrgkoolide õppejõudude loenguid ja praktikume meditsiinist ja tervishoiust;
3. väärtustab enese ja teiste tervist ning teab võimalikest haigustest ja väärnähtudest hoidumise võimalusi;
4. harjutab inimese anatoomia ja füsioloogia praktilist uurimist, vaatlus- ja praktilisi oskusi;
5. rakendab loodusteaduslikku meetodit probleeme lahendades, planeerib ja teeb vaatlusi ja katseid, tõlgendab ja esitab saadud tulemusi;
6. kasutab teabeallikaid ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat inimese anatoomia ja füsioloogiaalast infot;
7. arendab oma digipädevusi (lähtudes HITSA digipädevuste mudelist õppurile, https://www.hm.ee/sites/default/files/digipadevuse_mudel_2016veebiuus.pdf
8. on loov, suudab teha koostööd ja arendab koostööoskusi;
9. kogub teavet ja kujundab oma minapilti edasiseks karjäärivalikuks.

Õpitulemused:

Õpilane:
1. tunneb ainekavas (vt Sisu lühikirjeldus) toodud teemadega seonduvaid mõisteid ja protsesse, oskab mõisteid rakendada ja protsesside kulgu analüüsida.
2. teab ja oskab kirjeldada inimese keha siseehitust, talitluslikke protsesse ja võimalikke patoloogilisi nähte, teab nendest hoidumise viise – vastavalt ainekavale;
3. on võimeline mõistma arst-õppejõudude teemakohaseid loenguid ja praktikume meditsiinisuuna erikursustes (TÜ-s jm);
4. on võimeline kasutama oma teadmisi ja oskusi eri mõtlemistasanditel (vastavalt Bloomi taksonoomiale: teadmine, mõistmine, rakendamine, analüüs ja süntees, põhjendatud hinnangu andmine);
5. oskab joonistel/piltidel ja preparaatidel ära tunda inimkeha osi, kudesid ja elundite ristlõikeid;
6. oskab läbi viia praktilisi töid inimese füsioloogias, sealhulgas digiandmekogujate ja sensorite abil, analüüsida ja esitada uurimuse tulemusi, teha järeldusi;
7. omab ettekujutust inimese anatoomia ja füsioloogia teemade käsitlusest internetis, suhtub kogutavasse teabesse kriitiliselt ja on analüüsivõimeline teemakohase teabe töötlemisel;
8. näeb seoseid inimese keha eri osade ning inimese keha homöostaasi ja keskkonna vahel, tajub inimese rolli looduses ja tema kuuluvust loomariiki;
9. peab tähtsaks enese, teiste inimeste ja teiste organismide tervist;
10. omab ettekujutust bioloogia ja meditsiini tihedatest seostest ning vastavatest elukutsetest;
11. omab ettekujutust arvuti kasutamise võimalustest inimese anatoomia ja füsioloogia õppimisel ning rakendamisest meditsiinis.

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

1. Inimese elundkonnad – nende koostöö.
Homöostaas, neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Metabolism, assimilatsioon (anabolism), dissimilatsioon (katabolism).
Toiduained, toitained, nende energeetiline väärtus. Aeroobne ja anaeroobne ainevahetus, rakuhingamine vrs hingamine. ATP. Põhiainevahetus, energiakulu. Organismi energiavahetuse määramine. Bioloogiliselt aktiivsed ained.
2. Luustik (skelett) – ehitus ja ülesanded. Luude põhirühmad. Luude ehitus ja liigitus, luude ühendused, liikuvus. Inimese skeleti peamised vöötmed, suuremate luude nimetused.
3. Erutuvad koed ja nende omadused. Bioloogilised membraanid, membraanipotentsiaal ja erutuse levik, refraktaarsusperiood. „K/Na pump“.
Lihastik – ehitus ja ülesanded, suuremate lihaste nimetused. Treening. Lihaskokkutõmbe molekulaarne mehhanism.
4. Neuron, neurogliia. Sünaps, selle ehitus ja talitlus.
Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne-, sh. vegetatiivne närvisüsteem. Peaaju osade ülesanded, elektroentsefalograafia (EEG). Refleks (tingitud, tingimatud), refleksikaar.
5. Veri, selle ülesanded ja koostis. Vere puhverdusvõime; Vere hüübimine; Vereloome. Veresete, veresuhkur. Veregrupid, vereülekanne.
Vereringe, suur ja väike vereringe. Suuremate veresoonte nimetused ja asukohad. Veresoonte ehitus ja talitlus. Vererõhk, selle mõõtmise põhimõte (Korotkovi järgi). Pulss. Lümfiringe.
Südame ehitus ja töötsükkel. EKG. Vereringe haigusi.
6. Hingamiselundkond, hingamine organismi ja raku tasandil, CO2 ja O2 transport verega. Hingamisteede ehitus, gaasivahetus alveoolides ja kudedes. Hingamise regulatsioon. Välise hingamise parameetrid. Hingamine äärmuslikes tingimustes.
7. Teabe vastuvõtmine ümbritsevast keskkonnast. Meeleelundid, nende ehitus ja talitlus, haigused ja väärnähud.
Maitsmiselund, maitsmine. Haistmiselund, haistmine. Silma ehitus ja talitlus, talitluse häired. Kõrva ehitus ja talitlus, selle häired. Tasakaalumeel.
8. Sisenõrenäärmed. Regulatoorsed süsteemid.
Hormoonid, nende üldine klassifikatsioon. Levinumate hormoonide toime ja vastavad sisenõrenäärmed. Sisenõrenäärmete asukoht ja ülesanded, ala- ja ületalitlus.
9. Naha ehitus ja talitlus. Retseptorid nahas, tundlikkus.
Karvad, juuksed, küüned. Ülevaade kosmeetikapreparaatidest (naha konteksts).
10. Seedeelundkonna ehitus ja ülesanded. Ehituslike osade paiknemine, ülesanded ja omavahelised seosed. Hammaste jaotus ja hamba ehitus. Seedimisprotsess, seedeensüümid. Maksa talitlus. Toitainete lõhustumine ja imendumine. Tervisliku toitumise põhimõtteid.
11. Erituselundkond, eritamine. Erituselundid (nahk, kopsud, neerud). Erituselundkonna ehitus ja talitlus. Neeru ehitus. Nefron ja selle talitlus, esmase ja lõpliku uriini moodustumine (ultrafiltratsioon). Uriini koostis.
12. Suguelundkond, välimised ja sisemised suguelundid mehel/naisel. Sperma moodustumine. Munasarja talitlus. Suguhormoonid.

Hindamine:

Olulisi hinnatavaid töid on kolm: kontrolltööd, mida korraldatakse 2 (kaks) ühe kursuse jooksul ning tunni-, rühma- ja kodutööde kokkuvõttev hinne (üks kursuse kohta). Nende tööde tulemuste põhjal kujuneb kursusehinne.
1) Kirjalikud, enamasti elektroonsed (Moodle keskkonnas) kontrolltööd hinnatakse RÕK (riikliku õppekava) protsentskaala järgi.
2) Tunni- ja kodutööde kokkuvõttev hinne (üks kursuse kohta) saadakse elektroonsete testide, kodutööde, rühmatööde, praktiliste tööde vms täitmisel. Selliseid töid hinnatakse protsent-skaalas (max 100%) ning kokkuvõttev hinne saadakse nende aritmeetilisest keskmisest lähtuvalt. See kokkuvõttev hinne sõltub täidetud tööülesannete hulgast, kvaliteedist ja sisu mõistmisest.
Kodutööde puhul on lisaks vastuste õigsusele oluline ka töö esitamise tähtajast kinnipidamine – mõjuva põhjuseta hilinemisel alandatakse hinnet 10% (maksimumist) võrra.
3) Hindamisel kasutatakse numbrilise hinde täiendamiseks „+“ ja „-„ märke, mis näitavad vastava hinde %-skaala ülemise või alumise väärtuse lähedast tulemust.
4) Kaks hilinemist tundi loetakse võrdseks ühe puudutud tunniga.
5) Aineolümpiaadil edukale õpilasele võib õpetaja lisada hinde "5" (väga hea"), mis on kontrolltöö hinde kaaluga (kui seda pole tehtud üldbioloogia kursuses).

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Olulised hinnatavad tööd on kontrolltööd, mida korraldatakse 2 (kaks) ühe kursuse jooksul ning tunni- ja kodutööde kokkuvõttev hinne (üks kursuse kohta). Nende kolme hinde osakaalud on samad, 33,3%, kuid kursusehinde panekul hinnete nn kahevahel oleku puhul on kaalukamad kontrolltööde hinded (tunni- ja kodutööde kokkuvõtva hinde ees). Kursusehinde panekul arvestatakse (nt hinneteseisu kahevahel oleku puhul) ka numbrilise hinde täiendamiseks kasutatud „+“ ja „-„ märke. (nt 3, 3, 5 annab kursusehindeks pigem „3“, kuid 3+, 3+, 5 pigem „4“).
Kui kursuse üks olulistest hinnatavatest töödest on mitterahuldav ("1" või "2"), on kogu kursuse hindeks reeglina maksimaalselt "rahuldav".
Kahe mitterahuldava (mittearvestatud) hinde puhul kursuses hinnatakse see mitterahuldavaks.
Kooliastmehindeks ongi selle ainsa kursuse hinne.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

1) Üldiselt vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järelevastamise korrale. Väga põhjendatud erandid eraldi kokkuleppel.
2) Iga kontrolltööd saab ühe korra järele vastata. Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, hinnatakse vastav töö hindega „nõrk“ („1“).
3) %-skaalas hinnatavaid väiksemaid tunni- ja kodutöid (sh elektroonseid teste ja praktilisi töid) ning tunnis tehtud rühmatöid reeglina järele vastata ei saa, seda ka ei nõuta. Paari tunnitöö töö puudumisel arvestatakse tunni- ja kodutööde kokkuvõtva hinde panekul ülejäänud, olemasolevaid töid. Kodutööd tuleb sooritada (tegemata jätmisel on vastava töö tulemus 0%). Kui olemasolevaid/sooritatud töid on vähem kui 3 kursuse jooksul, märgitakse vastava töö tulemuseks 0%. Kui õpilane on tunnis kohal, on sellise nö väikese töö sooritamine kohustuslik.

Õppematerjalid:

Peamiselt õpetaja loodud konspekt (kättesaadav e-õppe keskkonnas Moodle, osa ka Stuudiumi TERAs), kirjastuse AVITA õpik Inimene (Tenhunen, A, jt. 2008. Bioloogia õpik gümnaasiumile III osa, Inimene), aga ka P.-H Kingissepa (TÜ) õppevahend „Inimese füsioloogia“, varasemad põhikooliõpikud ja internetileheküljed (nt www.ebu.ee esitlused, e-Koolikoti portaali materjalid ning YouTube õppevideod).

Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.