Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: Tõenäosus ja statistika

Õppeaasta: 2021/2022
Valdkond: Matemaatika ja infotehnoloogia
Periood: 1
Aine: Lai matemaatika
Nimetus: Tõenäosus ja statistika
Õpetaja: Kati Paas
Klass: 11KU, 11LO
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Puuduvad

Maht:

19×70 min

Eesmärgid:

Gümnaasiumi matemaatikaõpetusega taotletakse, et kooli lõpetaja
1) arutleb loogiliselt, suudab oma seisukohti põhjendada ja vajadusel tõestada;
2) modelleerib looduses ja ühiskonnas toimuvaid protsesse mõistes matemaatilise mudeli rakendamise võimalikkust;
3) püstitab ja sõnastab hüpoteese ning põhjendab neid matemaatiliste meetoditega;
4) töötab välja lahendusstrateegiaid, suudab luua probleemi lahendamiseks mitmeetapilise kava ja kava rakendamisel lahendab probleemülesandeid;
5) suudab eristada olulist infot vähemolulisest, oskab infot esitada erinevate IKT vahenditega;
6) oskab leida optimaalseimat teed probleemi lahendamiseks kasutades ka IKT-vahendeid;
7) väärtustab matemaatikat;
8) rakendab matemaatikateadmisi igapäevaelus ja edasistes õpingutes.

Õpitulemused:

Kursuse lõpus õpilane:

1) eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust ning selgitab sündmuse tõenäosuse mõistet, liike ja omadusi;

2) selgitab permutatsioonide, kombinatsioonide ja variatsioonide tähendust ning leiab nende arvu;

3) selgitab sõltuvate ja sõltumatute sündmuste korrutise ning välistavate ja mittevälistavate sündmuste summa tähendust;

4) arvutab erinevate, ka reaalse eluga seotud sündmuste tõenäosusi;

5) selgitab juhusliku suuruse jaotuse olemust ning juhusliku suuruse arvkarakteristikute (keskväärtus, mood, mediaan, standardhälve) tähendust, kirjeldab binoom- ja normaaljaotust; kasutab Bernoulli valemit tõenäosust arvutades;

6) selgitab valimi ja üldkogumi mõistet ning andmete süstematiseerimise ja statistilise otsustuse usaldatavuse tähendust;

7) arvutab juhusliku suuruse jaotuse arvkarakteristikuid ning teeb nende alusel järeldusi jaotuse või uuritava probleemi kohta;

8) leiab valimi järgi üldkogumi keskmise usalduspiirkonna;

9) kogub andmestikku ja analüüsib seda IKT abil statistiliste vahenditega.

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Permutatsioonid, kombinatsioonid ja variatsioonid. Sündmus. Sündmuste liigid. Klassikaline tõenäosus. Suhteline sagedus, statistiline tõenäosus. Geomeetriline tõenäosus. Sündmuste liigid: sõltuvad ja sõltumatud, välistavad ja mittevälistavad. Tõenäosuste liitmine ja korrutamine. Bernoulli valem. Diskreetne ja pidev juhuslik suurus, binoomjaotus, jaotuspolügoon ning arvkarakteristikud (keskväärtus, mood, mediaan, dispersioon, standardhälve). Rakendusülesanded.

Üldkogum ja valim. Andmete kogumine ja süstematiseerimine. Statistilise andmestiku analüüsimine ühe tunnuse järgi. Korrelatsiooniväli. Lineaarne korrelatsioonikordaja. Normaaljaotus (näidete varal). Statistilise otsustuse usaldatavus keskväärtuse usaldusvahemiku näitel. Andmetöötluse projekt (IKT vahendite abil).Kordamine.

Iseseisev töö: õpilane lahendab tähtajaliselt kodused ülesanded, mis on märgitus Stuudiumis ja õpib iseseisvalt selgeks kõik tunnis käsitletud mõisted (ka siis kui seda pole kodustes õpiülesannetes eraldi välja toodud). 

Hindamine:

Kursuse jooksul toimub kaks kontrolltööd, mis kumbki moodustab 50% kursuse hindest. Kusjuures mõlemad kontrolltööd peavad olema sooritatud vähemalt positiivsele tulemusele (hindele 3). Vastasel juhul on kursuse lõpphinne mittepositiivne. Näiteks kui kasvõi üks kontrolltöödest on esitamata, tegemata või hinnatud hindega 1, siis on ka kursusehinne 1, sõltumata teise kontrolltöö hindest.

Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega 1 ning see töö järelevastamisele ei kuulu, mis omakorda tähendab, et kursuse lõpphinne on 1.

Kontrolltööde hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:

90-100% -> "5"

75-89% -> "4"

50-74% -> "3"

20-49% -> "2"

0-19%-> "1" (sh tegemata töö). 

Hindepiirid võivad mõnel tööl olla madalamad, kuid neid kindlasti ei tõsteta.

Lisaks kontrolltöödele võib õpetaja hinnata jooksvate töödena tunnikontrolle, koduseid töid või muid õppeülesandeid hindeliselt (5, 4, 3, 2, 1) või arvestuslikult (arvestatud A ja mittearvestatud MA) ning  anda õpilasele suulist tagasisidet. Jooksvate tööde hindepiirid võivad erineda kontrolltöö hindepiiridest. Jooksvate hinnete tulemused ei mõjuta kursuse lõpphinnet.

 

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):
Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Jooksvaid töid järele teha ei saa.
Järeltööd on võimalik teha kontrolltööle, mis on kas tegemata või sooritatud hindele 1 või 2. Stuudiumis fikseeritakse järeltöö tegemise kuupäev ning õpilane peab sooritama järeltöö 10 päeva jooksul alates hinde teada saamisest.


Järeltööd ei ole võimalik teha sellisele tööle, mille puhul õpilane jäi vahele kõrvalise abi kasutamisega.


Järeltööd saab teha üldise järelevastamise ajal, registreerumisega Stuudiumis. Mõjuval põhjusel ja eelneval kokkuleppel on töö ajal puudumise korral võimalik teha eelnevale erandeid (näiteks sooritada töö enne määratud aega).

Kui õpilane ei ole rahul oma kursuse jooksul välja kujunenud  mitterahuldava kursusehindega, on tal arvestuste nädalal võimalus sooritada arvestustöö kogu kursuse materjalide peale. Kursusehindena läheb siis arvesse vaid arvestustöö tulemus.

Õppematerjalid:

Kohustuslik:
1) Lepmann, L jt Matemaatika XI klassile, Koolibri 2013

Soovituslik:

1) http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid

2) Veelmaa, A. Valmistu matemaatika riigieksamiks. Maurus, 2021.

3) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015.

4) Oks, A, & Taperson, H. Matemaatika lisamaterjal 11. klassile. I osa (lai matemaatika), Avita, 2015.

Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.

Video sellest, kuidas me seenel käisime