Ainepass: Tõenäosus ja statistika
Õppeaasta: | 2021/2022 |
Valdkond: | Matemaatika ja infotehnoloogia |
Periood: | 1 |
Aine: | Lai matemaatika |
Nimetus: | Tõenäosus ja statistika |
Õpetaja: | Kati Paas |
Klass: | 11KU, 11LO |
Staatus: | Kohustuslik kursus |
Osalejate kriteeriumid: | Puuduvad |
Maht: | 19×70 min |
Eesmärgid: | Gümnaasiumi matemaatikaõpetusega taotletakse, et kooli lõpetaja |
Õpitulemused: | Kursuse lõpus õpilane: 1) eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust ning selgitab sündmuse tõenäosuse mõistet, liike ja omadusi; 2) selgitab permutatsioonide, kombinatsioonide ja variatsioonide tähendust ning leiab nende arvu; 3) selgitab sõltuvate ja sõltumatute sündmuste korrutise ning välistavate ja mittevälistavate sündmuste summa tähendust; 4) arvutab erinevate, ka reaalse eluga seotud sündmuste tõenäosusi; 5) selgitab juhusliku suuruse jaotuse olemust ning juhusliku suuruse arvkarakteristikute (keskväärtus, mood, mediaan, standardhälve) tähendust, kirjeldab binoom- ja normaaljaotust; kasutab Bernoulli valemit tõenäosust arvutades; 6) selgitab valimi ja üldkogumi mõistet ning andmete süstematiseerimise ja statistilise otsustuse usaldatavuse tähendust; 7) arvutab juhusliku suuruse jaotuse arvkarakteristikuid ning teeb nende alusel järeldusi jaotuse või uuritava probleemi kohta; 8) leiab valimi järgi üldkogumi keskmise usalduspiirkonna; 9) kogub andmestikku ja analüüsib seda IKT abil statistiliste vahenditega. |
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): | Permutatsioonid, kombinatsioonid ja variatsioonid. Sündmus. Sündmuste liigid. Klassikaline tõenäosus. Suhteline sagedus, statistiline tõenäosus. Geomeetriline tõenäosus. Sündmuste liigid: sõltuvad ja sõltumatud, välistavad ja mittevälistavad. Tõenäosuste liitmine ja korrutamine. Bernoulli valem. Diskreetne ja pidev juhuslik suurus, binoomjaotus, jaotuspolügoon ning arvkarakteristikud (keskväärtus, mood, mediaan, dispersioon, standardhälve). Rakendusülesanded. Üldkogum ja valim. Andmete kogumine ja süstematiseerimine. Statistilise andmestiku analüüsimine ühe tunnuse järgi. Korrelatsiooniväli. Lineaarne korrelatsioonikordaja. Normaaljaotus (näidete varal). Statistilise otsustuse usaldatavus keskväärtuse usaldusvahemiku näitel. Andmetöötluse projekt (IKT vahendite abil).Kordamine. Iseseisev töö: õpilane lahendab tähtajaliselt kodused ülesanded, mis on märgitus Stuudiumis ja õpib iseseisvalt selgeks kõik tunnis käsitletud mõisted (ka siis kui seda pole kodustes õpiülesannetes eraldi välja toodud). |
Hindamine: | Kursuse jooksul toimub kaks kontrolltööd, mis kumbki moodustab 50% kursuse hindest. Kusjuures mõlemad kontrolltööd peavad olema sooritatud vähemalt positiivsele tulemusele (hindele 3). Vastasel juhul on kursuse lõpphinne mittepositiivne. Näiteks kui kasvõi üks kontrolltöödest on esitamata, tegemata või hinnatud hindega 1, siis on ka kursusehinne 1, sõltumata teise kontrolltöö hindest. Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega 1 ning see töö järelevastamisele ei kuulu, mis omakorda tähendab, et kursuse lõpphinne on 1. Kontrolltööde hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest: 90-100% -> "5" 75-89% -> "4" 50-74% -> "3" 20-49% -> "2" 0-19%-> "1" (sh tegemata töö). Hindepiirid võivad mõnel tööl olla madalamad, kuid neid kindlasti ei tõsteta. Lisaks kontrolltöödele võib õpetaja hinnata jooksvate töödena tunnikontrolle, koduseid töid või muid õppeülesandeid hindeliselt (5, 4, 3, 2, 1) või arvestuslikult (arvestatud A ja mittearvestatud MA) ning anda õpilasele suulist tagasisidet. Jooksvate tööde hindepiirid võivad erineda kontrolltöö hindepiiridest. Jooksvate hinnete tulemused ei mõjuta kursuse lõpphinnet.
|
Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): | |
Võlgnevuste likvideerimise võimalused: | Jooksvaid töid järele teha ei saa.
Kui õpilane ei ole rahul oma kursuse jooksul välja kujunenud mitterahuldava kursusehindega, on tal arvestuste nädalal võimalus sooritada arvestustöö kogu kursuse materjalide peale. Kursusehindena läheb siis arvesse vaid arvestustöö tulemus. |
Õppematerjalid: | Kohustuslik: Soovituslik: 1) http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid 2) Veelmaa, A. Valmistu matemaatika riigieksamiks. Maurus, 2021. 3) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015. 4) Oks, A, & Taperson, H. Matemaatika lisamaterjal 11. klassile. I osa (lai matemaatika), Avita, 2015. |