Eelduskursused : kõik eelnevad laia matemaatika kursused. 

19-20 auditoorset tundi (üks tund 70 min)

Õpilane kasutab matemaatilist keelt, väljendab oma mõtteid ja lahenduskäike selgelt ja täpselt, koostab ja rakendab sobivaid matemaatilisi mudeleid õpitulemuste omandamiseks.

Kursuse lõpus õpilane:

• selgitab matemaatilise modelleerimise ning selle protseduuride üldist olemust;
•  tunneb lihtsamate mudelite koostamiseks vajalikke meetodeid ja funktsioone;
•  kasutab mõningaid loodus- ja majandusteaduse olulisemaid mudeleid ning meetodeid;
•  lahendab tekstülesandeid sobivalt valitud strateegia abil;
•  märkab reaalse maailma valdkondade mõningaid matemaatikamudelitega kirjeldatavaid seaduspärasusi ja seoseid;
•  koostab kergesti modelleeritavate reaalsuse nähtuste matemaatilisi mudeleid ning kasutab neid tegelikkuse uurimiseks;
•  kasutab digivahendeid ainealaseid ja -väliseid probleeme lahendades

• Matemaatilise mudeli tähendus, nähtuse modelleerimise etapid, mudeli headuse ja rakendatavuse hindamine.  
• Ainealaste ja reaaleluliste probleemide lahendamine matemaatiliste mudelite abil,   kasutades kõigi eelnevate kursuste teemasid.
• Tulemuste kontrollimine digivahenditega.

Korratakse järgmisi teemasid: algebraliste avaldiste lihtsustamine; juur-, eksponent-, logaritm- ja absoluutväärtust sisaldavad võrrandid; võrratused ja võrratussüsteemid, vektor nii tasandil kui ka ruumis (tehted, pikkus, kollineaarsus, ristseis, nurk kahe vektori vahel); joonte võrrandid tasandil(sirge, parabool, hüperbool, ringjoon); joonte lõikepunktid; trigonomeetrilised avaldised, võrrandid ja funktsioonid; planimeetria ja stereomeetria; tõenäosus ja statistika; funktsiooni tuletise ja integraali leidmist, funktsiooni uurimist (ka tuletise järgi), puutuja võrrandi leidmist, ekstreemumülesande tähendust ja lahendamist; joontega piiratud kujundi pindala ja pöördkeha ruumala, sirgete või parabooli võrrandite koostamine, kehade lõiked; pöördfunktsiooni, perioodilise funktsiooni, paaris- ja paaritu funktsiooni tähendusega seonduv.; aritmeetilist, geomeetrilist ning hääbuvat geomeetrilist jada 

Iseseisev töö: Õpilane peab tegema ära Stuudiumis märgitud kodused tööd ning õppima selgeks kõik valemid ja mõisted, mida tunnis käsitletud on, ka siis, kui seda pole Stuudiumis eraldi rõhutatud. Tunnist puudunud õpilane teeb iseseisvalt selgeks enne järgnevat tundi  eelneva tunni materjalid.  

Hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:

• 5 -> 90-100%,
• 4 -> 75-89%,
• 3 -> 50-74%,
• 2 -> 20-49%,
• 1 -> 0-19% (sh tegemata töö)

Õpet kavandades ning sellest tulenevalt ka hinnates arvestatakse mõtlemise hierarhilisi tasandeid:

I faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine, tüüpülesannete lahendamine;
II teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine;
III arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Kursuse hinne kujuneb:

• Iga teema lõpus on tunnikontroll. Kursuse lõpus tunnikontrollide punktid liidetakse.
• Hindamisel võetakse arvesse ka õpilase pidevat arengut, aktiivset tööd tunnis ja kodus.
• Kui õpilane ei ole rahul oma kursuse jooksul välja kujunenud positiivse kursusehindega, on tal kursuse lõpus võimalus sooritada arvestustöö (70 min) kogu kursuse materjalide peale. Lõpliku kursusehindena läheb siis arvesse vaid arvestustöö tulemus

Kooliastme hinne kujuneb kõigi kohustuslike matemaatika kursuste hinnete aritmeetilise keskmise alusel.

Hindeid ja võlgnevusi saab õpilane likvideerida järelevastamise tunni ajal, üldjuhul 10. päeva jooksul, pärast hinde saamist. Ebaõnnestunud tööd saab uuesti sooritada vaid korra. 

Kui õpilane saab mitterahuldava kursuse hinde, siis arutatakse lisavõimaluse andmist õppenõukogus. Selleks peab õpilane esitama õppejuhile vastava sooviavalduse. Kui soov rahuldatakse, siis õpilane saab sooritada kursuse arvestustöö, mille maht on terve kursus ja seda saab sooritada uue perioodi alguses järelvastamise ajal

Kohustuslik:

* Kaldmäe jt. (2021). Gümnaasiumi lai matemaatika VI. Stereomeetria. Matemaatika rakendused ja reaalsete protsesside uurimine. Avita 

Soovituslik:
1) Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2013). Matemaatika 12. klassile. Koolibri.
2) Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2019). Matemaatika 12. klassile. Kitsas kursus. Koolibri.
3) Veelmaa, A. (2016). Matemaatika tööraamat gümnaasiumi lõpetajale I-II.Maurus
4) Veelmaa, A. (2022). Valmistu matemaatika riigieksamiks 2022. Maurus

Veebipõhised materjalid:

• Allar Veelmaa õppevideod gümnaasiumile (lingid jagab õpetaja jooksvalt Stuudiumi kaudu)
• Õppekirjanduse ülevaade: https://e-koolikott.ee/et/oppekirjandus?taxon=120
• Desmos materjale võib otsida: https://teacher.desmos.com/?lang=et
• Matemaatika õhtuõpik: https://dspace.ut.ee/items/49ae5c6a-da57-4ddc-b9a1-6c05807483df
• Riigieksamite materjalid : https://harno.ee/eksamid-testid-ja-uuringud/eksamid-testid-ja-lopudokumendid/riigieksamid#materjalid
• E-koolikoti materjalid: https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2296