Eelduskursused: 

• I kursus (arvuhulgad, avaldise absoluutväärtus, reaalarvude piirkonnad arvteljel, avaldiste lihtsustamine);  
• II kursus (võrrandite lahendamine, tekstülesanded).
• III kursus (võrratused)
• IV kursus (trigonomeetria)

19 auditoorset tundi – üks tund 70 min

Õpilane

• saab aru matemaatilises keeles esitatud teabest,
• kordab ja teadvustab arvude maailma ning arvutamise maailma põhimõisteid;
• laiendab seda ratsionaal- ja irratsionaalavaldistele.
• mõistab ja rakendab kursuses käsitletud matemaatilisi meetodeid ning protseduure; 
• arutleb loogiliselt ja loovalt, formaliseerib lihtsamaid matemaatilisi mõttekäike;
• tunneb ära matemaatikas õpitud mudelite abil lahenduvad reaalelulised probleemid ning esitab tuttava reaalelulise situatsiooni matemaatilise mudeli (1–2 sammu)

Kursuse lõpus õpilane:

1.  selgitab vektori mõistet, leiab vektori koordinaadid ja kahe punkti vahelise kauguse tasandil;
2.  liidab ja lahutab vektoreid ning korrutab vektorit arvuga nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul;
3.  leiab vektorite skalaarkorrutise, rakendab vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tunnuseid geomeetria probleemide lahendamisel;
4.  koostab sirge võrrandi, kui sirge on määratud punkti ja tõusuga, tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga, kontrollib tehtut arvutis
5.  määrab võrranditega antud sirgete vastastikused asendid tasandil, kontrollib tehtut tarkvaraliste lahenduste abil
6.  koostab ringjoone võrrandi keskpunkti ja raadiuse järgi;
7.  leiab kahe joone lõikepunktid (üks joontest on sirge) nii paberil kui ka tarkvaraliste lahenduste abil
8.  tunneb sirget, ringjoont ja parabooli ning nende võrrandeid,
9.  joonestab sirgeid, ringjooni ja paraboole nende võrrandite järgi nii paberil kui ka arvutis;
10.  kasutab vektoreid ja joone võrrandeid geomeetriaprobleemide lahendamisel, kontrollides saadud tulemuste õigsust tarkvaraliste lahenduste abil

• Punkti asukoha määramine tasandil.
• Kahe punkti vaheline kaugus.
• Vektori mõiste ja tähistamine.
• Vektorite võrdsus.
• Nullvektor, ühikvektor, vastandvektor, seotud vektor, vabavektor.
• Jõu kujutamine vektorina.
• Vektori koordinaadid.
• Vektori pikkus.
• Vektori korrutamine arvuga.
• Vektorite liitmine ja lahutamine (geomeetriliselt ja koordinaatkujul).
• Kahe vektori vaheline nurk.
• Kahe vektori skalaarkorrutis, selle rakendusi.
• Vektorite kollineaarsus ja ristseis.
• Sirge võrrand (tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja tõusuga määratud sirge).
• Kahe sirge vastastikused asendid tasandil.
• Nurk kahe sirge vahel.
• Parabooli võrrand.
• Ringjoone võrrand.
• Joonte lõikepunktide leidmine.
• Kahe tundmatuga lineaarvõrrandist ning lineaarvõrrandist ja ruutvõrrandist koosnev võrrandisüsteem. Rakendussisuga
• ülesanded.

Iseseisev töö: Õpilane peab tegema ära Stuudiumis märgitud kodused tööd ning õppima selgeks kõik valemid ja mõisted, mida tunnis käsitletud on, ka siis, kui seda pole Stuudiumis eraldi rõhutatud. Tunnist puudunud õpilane teeb iseseisvalt selgeks enne järgnevat tundi  eelneva tunni materjalid. 

Kaks kontrolltööd (eristav hindamine).

Kontrolltööd on kursuse algul kokkulepitud ning lisatud esimes tunni kirjeldusse ja kontrolltööde graafikusse.
Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest, seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente.

Kontrolltöö hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:

• 5 -> 90-100%,
• 4 -> 75-89%,
• 3 -> 50-74%,
• 2 -> 20-49%,
• 1 -> 0-19% (sh tegemata töö).

Hindepiirid võivad mõnel tööl olla madalamad, kuid neid kindlasti ei tõsteta. Olümpiaadist või muust ainealastest võistlustest osavõtmisel võib õpetaja õpilase vabastada kontrolltöö tegemisest ja hinnata tööd hindega „5“.

Tunnikontrollid (mitteeristav hindamine (A või MA)), peavad olema sooritatud 50% ulatuses ehk hindele A). Tunnikontrollide või teiste jooksvate tööde hindepiirid võivad erineda kontrolltöö hindepiiridest.

Kursuse hinne kujuneb:

Kaks kontrolltööd, kokku 100p. Kontrolltöö võib sisaldada kuni 5p testi.

• Mõlemad kontrolltööd peavad olema sooritatud vähemalt 50% ulatuses hindele "3". Kui eelnev tingimus on täitmata, on kursuse lõpphinne 2.
• Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse töö hindega 1, see töö järelvastamisele ei kuulu.
• Kui üks kontrolltöödest on esitamata, tegemata või hinnatud hindega 1, siis on kursusehinne 1.

Tunnikontrollide ja muude jooksvate tööde hinne on õpilasele suuniseks õppimisel ja lõpphindamisel arvesse ei lähe.

NB! Stuudiumi arvutatud keskmine hinne on aritmeetiline keskmine kõigist sisestatud hinnetest ning lõpphinde kujunemisel ei lähtuta sellest vaid ainepassist!

Kooliastme hinne kujuneb kõigi kohustuslike matemaatika kursuste hinnete aritmeetilise keskmise alusel.

Tunnikontrolltöid ja teisi jooksvaid töid järele teha ei saa.

Järeltööd on võimalik teha kontrolltööle, mis on kas tegemata või sooritatud hindele 1 või 2, kahe nädala jooksul pärast hinde Stuudiumisse sisestamist (Stuudiumis fikseeritakse kuupäev). 

Järeltööd ei ole võimalik teha sellisele tööle, mille puhul õpilane jäi vahele kõrvalise abi kasutamisega.

Järeltööd saab teha üldise järelvastamise ajal, registreerumisega Stuudiumis. Mõjuval põhjusel ja eelneval kokkuleppel on töö ajal puudumise korral võimalik teha eelnevale erandeid (näiteks sooritada töö enne määratud aega). Kui õpilane paneb end kirja järelevastamisele ja kohale ei saa mõjuval põhjusel tulla, siis tuleb sellest teavitada aineõpetajat ja järelevastamise õpetajat Tiiu Läänistet: tiiu.laaniste@tammegymnaasium.ee. Kui õpilane ei teavita puudumisest, siis enam uuesti sama tööd vastata ei saa! 

NB! Selleks, et saada luba järeltööle registreeruda, tuleb käia kohustuslikus individuaalses konsultatsioonis, registreerimisega Stuudiumis. Konsultatsiooni tulles on kaasas kontrolltöö korrektne vigade parandus 

Kui õpilane saab mitterahuldava kursuse hinde, siis arutatakse lisavõimaluse andmist õppenõukogus. Selleks peab õpilane esitama õppejuhile vastava sooviavalduse. Kui soov rahuldatakse, siis õpilane saab sooritada kursuse arvestustöö, mille maht on terve kursus ja seda saab sooritada uue perioodi alguses järelvastamise ajal.

Kohustuslik:

• Kaldmäe, Kontson, Matiisen&Pais. Gümnaasiumi lai matemaatika II. Trigonomeetria. Vektor tasandil. Joone võrrandid. Avita 2017, 2019
• Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2018). Matemaatika 10. klassile. Kitsas kursus. Koolibri.

Soovituslik:

• Afanasjeva, H.& Afanasjev, J. (2011). Gümnaasiumi kitsas matemaatika I. Avita
• Veelmaa, A. (2016). Matemaatika tööraamat gümnaasiumi lõpetajale I. Maurus
• Veelmaa, A. (2020). Valmistu matemaatika riigieksamiks 2020. Maurus
• Afanasjeva, H.& Afanasjev, J. (2011). Gümnaasiumi kitsas matemaatika II. Avita.
• Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2011). Matemaatika 10. klassile. Koolibri.

Veebipõhised materjalid:

* Allar Veelmaa õppevideod gümnaasiumile (lingid jagab õpetaja jooksvalt Stuudiumi kaudu)
* Matemaatika riigieksami materjalid Innove kodulehelt https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/riigieksamite-materjalid/  ja https://harno.ee/eksamid-testid-ja-uuringud/eksamid-testid-ja-lopudokumendid/riigieksamid#materjalid
* Kurvits, J. (2018). Digivaramu matemaatika materjalid. https://e-koolikott.ee/kogumik/20179-Digioppevaramu-matemaatika-materjalid