Läbitud on geograafia I kursus.

19x70min

Õpilane:

1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning mõistab nende tähtsust igapäevaelus ja ühiskonna arengus;

2) rakendab loodusainetes omandatud teadmisi ja oskusi keskkonna objektide, nähtuste ja nendevaheliste põhjuse-tagajärje seoste selgitamiseks ning analüüsimiseks, kasutades loodusteadustele omast keelt ning loodusteaduslikke mudeleid; 

3) märkab, sõnastab ja lahendab igapäevaelu probleeme, langetab põhjendatud otsuseid, kasutab loovat ja kriitilist mõtlemist;

4) sõnastab loodusteadustega seotud uurimisküsimusi, kavandab ja korraldab uuringut, järgides ohutusnõudeid, ning teeb tõenduspõhiseid järeldusi;

5) leiab geograafiainfo nii eesti- kui ka võõrkeelsetest allikatest ja hindab selle usaldusväärsust; kasutab õppimiseks ning koostööks meedia- ja tehnoloogiavahendeid;

6) mõistab teaduse olemust, olulisust ja piiranguid, loodusteaduste ja tehnoloogia seoseid ning riske;

7) väärtustab elurikkust ja kultuurilist mitmekesisust ning jätkusuutlikku arengut;

8) on omandanud ülevaate geograafiaga seotud elukutsetest ja karjäärivõimalustest ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Põllumajandus ja toidutootmine ning keskkonnaprobleemid

1) arutleb maailma toiduprobleemide ning nüüdisaegse põllumajanduse, sh tehnoloogia võimaluste üle nende lahendamisel;

2) selgitab põllumajanduse osa toidutootmisahelas, seost teiste majandusharude ja eluvaldkondadega;  3) seostab mullatekke tingimusi mulla koostise, ehituse ja omadustega ning toob näiteid mullatüüpide ja mullaprotsesside kohta eri bioomides; 

4) arutleb muldade hävimise ja selle peatamise võimaluste üle;

5) iseloomustab eri tüüpi põllumajandusettevõtteid maailmas, seostab neid kohalike oludega ja analüüsib nende mõju keskkonnale;

6) analüüsib teabeallikate põhjal mõne riigi põllumajandust mõjutavaid tegureid, põllumajanduslikku tootmist ja selle mõju keskkonnale;

7) iseloomustab vesiviljelust ja selle mõju veekeskkonnale mõne piirkonna näitel.

Metsamajandus ja -tööstus ning keskkonnaprobleemid

1) teab kestliku metsamajanduse olemust ja selle olulisust ning selgitab metsamajanduse ja -tööstusega seotud keskkonnaprobleeme;

2) teab metsavarude hindamise eri võimalusi;

3) teab metsatüüpe ja maailma metsarikkamaid piirkondi ning seostab neid metsa kasutamise võimalustega;

4) võrdleb teabeallikate põhjal metsamajandust ja -tööstust eri riikides; 

5) arutleb ökosüsteemi teenuste üle metsa näitel ja selgitab puidu rolli süsinikuringes.

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

1) arutleb maailma energiamajanduse muutuste üle ning seostab energiamajanduse arengu kliimapoliitikaga;

2) iseloomustab teabeallikate põhjal energiaallikate paiknemist maailmas ja seostab neid kasutamise võimalustega;

3) analüüsib teabeallikate põhjal riikide energiamajandust ning sellega seotud majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaprobleeme;

4) arutleb energiamajanduse jätkusuutlikkuse teemadel.

Sissejuhatus:

Kestlik areng.
Jätkusuutlik majandamine, selle olulisus. 
Loodusvarade jätkusuutlik kasutamine.
Jätkusuutlikku majandamist toetav tehnoloogiline areng. 
Lineaarne majandus ja ringmajandus. 

Põllumajandus ja keskkonnaprobleemid

Maailma toiduprobleemid ja nende lahendamise võimalused. Põllumajanduse roll toidu-tootmisahelas ning seosed teiste majandusharudega.
Põllumajandust mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid.
Eri tüüpi põllumajandusettevõtted maailmas, nende seos kohalike oludega (loodusolud, majanduslik arengutase jms).
Põllumajanduse mõju keskkonnale, sh veevarudele. 
Nüüdisaegne jätkusuutlik põllumajandus. 
Maailma kalandus ja vesiviljelus ning selle mõju veekeskkonnale.

Metsamajandus ja -tööstus ning keskkonnaprobleemid

Metsavarude hindamise võimalused.
Eri tüüpi metsade levik, nende majandamine ja kaitse.
Metsade hävimine ja selle põhjused.
Erinevate loodus- ja majandusoludega riikide metsamajandus- ja metsatööstus.
Metsamajanduse- ja -tööstusega seotud keskkonnaprobleemid. 
Metsa ökosüsteemi teenused, roll aineringetes.  Kestlik metsamajandus. 

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

Maailma energiaprobleemid.
Muutused energiamajanduses seoses kliimapoliitikaga, energiamajanduse jätkusuutlikkus.
Uued tehnoloogiad energiamajanduses. 
Energiaressursside paiknemine maailmas ja eri riikide kasutusvõimalused.
Energiamajandusega kaasnevad majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaprobleemid eri riikides.

Kursuse hinne kujuneb kolme kontrolltöö ja iseseisvate tööde tulemusena. Kui kontrolltööst on sooritatud 100-90%, siis on hinne 5, kui on sooritatud 89-75%, siis on hinne 4 ja kui tulemus on 74-50%, siis on hinne 3. Hinne on 2 kui on sooritatud 49%-…. hindelisest tööst.

Kursuse hinne kujuneb kontrolltööde ja isesivate tööde hinnete keskmisena. Kõik kontrolltööd peavad olema sooritatud positiivsele hindele.
Kooliastme hinne kujuneb kolme kursuse keskmise hindena.

Kui mõni töö on ebaõnnestunud või vastamata mingil muul põhjusel, siis on võimalik seda järele vastata ühel korral perioodi jooksul.

Kui õpilane saab mitterahuldava kursuse hinde, siis arutatakse lisavõimaluse andmist õppenõukogus. Selleks peab õpilane esitama õppejuhile vastava sooviavalduse enne õppenõukogu. Kui soov rahuldatakse, siis õpilane saab sooritada kursuse arvestustöö, mille mahuks on terve kursus ja selle sooritamine toimub uuel perioodil järelvastamise ajal.

Ainsaar, M., Jauhiainen, J. S., Liiber, Ü., Müristaja, H., Raagmaa, G., Roosaare, J. (2013). Geograafia gümnaasiumile, III kursus, loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid. Eesti Loodusfoto

 „Uus Maailmaatlas“ teine trükk, kaardikirjastus Jana Seta, 2014