Puuduvad

19-20 auditoorset tundi (üks tund 70 min)

Õpilane:
1) Saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) Valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) Valib optimaalseid lahenduskäike;
4) Näeb seost matemaatika teooria ja loodusliku protsessi vahel.

Kursuse lõpus õpilane:

1. Selgitab matemaatilise modelleerimise ning selle protseduuride üldist olemust;
2. Tunneb lihtsamate mudelite koostamiseks vajalikke meetodeid ja funktsioone;
3. Kasutab mõningaid loodus- ja majandusteaduse olulisemaid mudeleid ning meetodeid;
4. Lahendab tekstülesandeid võrrandite abil;
5. Märkab reaalse maailma valdkondade mõningaid seaduspärasusi ja seoseid;
6. Koostab kergesti modelleeritavate reaalsuse nähtuste matemaatilisi mudeleid ning kasutab neid tegelikkuse uurimiseks;
7. Kasutab IKT vahendeid ülesandeid lahendades.

• Matemaatilise mudeli tähendus, nähtuse modelleerimise etapid, mudeli headuse ja rakendatavuse hindamine.
• Tekstülesannete (sh protsentülesannete) lahendamine võrrandite kui ülesannete matemaatiliste mudelite koostamise ja lahendamise abil.
• Lineaar-, ruut- ja eksponentfunktsioone rakendavad mudelid loodus- ning majandusteaduses, tehnoloogias ja mujal (nt füüsikaliste suuruste seosed, orgaanilise kasvamise mudelid bioloogias, nõudlus- ja pakkumisfunktsioonid ning marginaalfunktsioonid majandusteaduses, materjalikulu arvutused tehnoloogias jne).
• Kursuse käsitlus tugineb arvutusvahendite kasutamisele.

Iseseisev töö: Õpilane peab tegema ära Stuudiumis märgitud kodused tööd ning õppima selgeks kõik valemid ja mõisted, mida tunnis käsitletud on, ka siis, kui seda pole Stuudiumis eraldi rõhutatud. Tunnist puudunud õpilane teeb iseseisvalt selgeks enne järgnevat tundi  eelneva tunni materjalid.  

Tööde hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:
5 – 90%-100%; 4 – 75%-89%; 3 – 50%-74%; 2 – 20%-49%; 1 – 0%-19% (sh tegemata töö).

Hindamine toimub 14. kursuse tööde põhjal. Iga teema lõpus on tunnikontroll. Kursuse lõpus tunnikontrollide punktid liidetakse. Puuduliku hinde korral tuleb teha arvestustöö. Hindamisel võetakse arvesse ka õpilase pidevat arengut, aktiivset tööd tunnis ja kodus.
Kui õpilane kasutab töö kirjutamisel kõrvalist abi, siis on töö hindeks 1 ja see töö järelevastamisele ei kuulu.

Kooliastmehinde väljapanemisel arvestatakse õpilase arengut, s.t et 12. klassi kursusehinded on olulisema kaaluga (iga järgnev kursus eelneva ees) kui 10. klassi või 11. klassi kursusehinded, samuti 11. klassi kursusehinded olulisemad kui 10. klassi kursusehinded. Hinnete piiripealset kujunemist kooliastme lõpus käsitletakse selle põhimõtte alusel

Hindeid ja võlgnevusi saab õpilane likvideerida järelevastamise tunni ajal, üldjuhul 10. päeva jooksul, pärast hinde saamist. Ebaõnnestunud tööd saab uuesti sooritada vaid korra. 

Kui õpilane saab mitterahuldava kursuse hinde, siis arutatakse lisavõimaluse andmist õppenõukogus.
Selleks peab õpilane esitama õppejuhile vastava sooviavalduse. Kui soov rahuldatakse, siis õpilane saab sooritada kursuse arvestustöö, mille maht on terve kursus ja seda saab sooritada uue perioodi alguses järelvastamise ajal.

Kohustuslik:

Afanasjeva jt. (2015). Gümnaasiumi kitsas matemaatika IX. Kordamine. Avita 

Soovituslik:

1) http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid

2) http://www.welovemath.ee/

3) Veelmaa, A., Valmistu matemaatika riigieksamiks 2024, Maurus 2023