Eeldusained puuduvad

1 kursus, 19 auditoorset tundi (üks tund 70 min)

Kursuses püütakse selgitada, miks on hea loodusseadusi tunda ning millist kasu saab ühiskond mõnede oma liikmete füüsika- ja tehnikateadmistest. Antud kursus vaid mõtestab füüsikaga tegelemist.

1. Erinevate vastastikmõjude ja nende poolt põhjustatud liikumistega tutvumine
2. Valemite füüsikalise sisu mõistmine ja kasutamine.
3. Loodusnähtuste kirjeldamine ja seletamine mehaaniliste mudelite abil
4. Koostööoskuste ja iseseisva mõtlemise arendamine, positiivse
e-suhtlemiskultuuri toetamine.

Gümnaasiumi füüsikaõpe on olnud edukas, kui me selle lõpul mõistame, et füüsika ei ole kõigest veidrate sõnade ja märkide süsteem. Vastupidi, füüsika on üks tähtsamaid vahendeid selleks, et end meie maailmas koduselt tunda. Kui füüsikaga ei tegeldaks, siis oskaksid inimesed vaid karta neile tundmatuid loodusjõude. Poleks ka olemas kogu kaasaegset tehnoloogiat ning selle poolt loodud hüvesid. See, et Eestis tegeldakse füüsikaga ja õpetatakse füüsikat, annab Eesti elanikele võimaluse kuuluda nende väga väheste hulka, kes loovad uusi tehnoloogiaid ning kellele ülejäänud osa inimkonnast vastavate hüvede kasutamise eest maksab.

Oleme alustamas oma esimest tutvumisretke läbi kaasaegse füüsika. Saame teada, et füüsika uurib looduse kahte põhivormi – ainet ja välja. Ainest koosnevad kehad, vastastikmõjusid kehade vahel vahendavad väljad. Põhivastastikmõjusid on neli: gravitatsiooniline, elektromagnetiline, nõrk ja tugev.

Kõik olemasolev allub atomistlikule printsiibile, energia miinimumi printsiibile ja absoluutkiiruse printsiibile. Ainelised objektid alluvad ka tõrjutusprintsiibile, mistõttu nende kirjelda­misel saab kasutada mõisteid ruum ja aeg. Väljaliste objektide mitte-allumisega tõsjutusprintsiibile kaasneb väljade superpositsiooniprintsiibi kehtivus. Tulenevalt absoluutkiiruse printsiibist pole mõisted ruum ja aeg puhtväljalistele objektidele rakendatava.

Kehade põhiomadusteks on koosnemine aatomitest,mõõtmete omamine, liikumine, liikumisoleku säilitamine ehk inertsus ja osalemine vastastikmõjudes. See viimane ikkagi lõpuks muudab kehade liikumisolekut. Kehade omadustest tulenevad peamised füüsikalised suurused. Kehade mõõtmetest tuleneb füüsikaline suurus nimega pikkus (l), liikumise kontekstis saab pikkusest teepikkus (s). Kehade liikumisolekut kirjeldab kiirus (v), liikumiste võrdlemine tekitab suuruse nimega aeg (t). Aeg on defineeritav teepikkuse ja kiiruse suhtena (t = s/v). Keha kiiruse muutumist ajas näitab kiirendus (a). Kehadevahelise vastastikmõju tugevust näitab jõud (F). Kehade inertsuse omadust kirjeldab mass (m), mis on määratletav jõu ja kiirenduse suhtena (m = F/a). Protsesse kirjeldab töö (A), mis on jõu F ja teepikkuse s korrutis. Olekuid kirjeldab energia (E). Kuna protsess viib keha ühest olekust teise, siis on töö algoleku ja lõppoleku energiate vahe (A = E1 – E2). Kõike ülalöeldut kujutabki kaasaegse füüsikalise maailmapildi seoste üldskeem. Suutlikkus seda skeemi mõttekalt kommenteerida ongi füüsika tundmine – käesoleva kursuse tasemel.

Kasutatakse erinevaid hindamismeetodeid: 1.
Enesekontrollitestid 2. Hindelised testid 3. Arvestustöö (kontrolltöö) 4.
Kirjalikud ülesanded 5. Praktiline töö 6. Iseseisev töö

Kursus loetakse läbituks, kui õppija on sooritanud koondhindena kõik hinnatavad õpiülesanded (testi, kirjalikud koduülesanded, praktilised tööd, kontrolltöö, arvestustöö) vähemalt tulemusele 50%.

Kokkuleppel õpetajaga

I. Peil ja K. Tarkpea. Füüsikalise looduskäsitluse alused (2010) või I. Peil ja K. Tarkpea. Sissejuhatus füüsikasse. (opik.fyysika.ee); Esimene õpik on koostatud vastavalt 2010.a. kehtima hakanud riiklikule õppekavale. Tänaseks on õppekava muutunud ja FLA osa selles vähenes oluliselt. Uuele õppekavale vastav õpik kannab nime "Sissejuhatus füüsikasse". FLA õpik on jätkuvalt sobiv neile, kes otsivad põhjalikumat käsitlust.
Soovituslikud lisaõppematerjalid
http://www.fyysika.ee/, http://opik.fyysika.ee/, https://rakett69.ee/