| Õppeaasta: |
2024/2025 |
| Valdkond: |
Loodusained |
| Periood: |
1, 2 |
| Aine: |
Füüsika |
| Nimetus: |
Energia |
| Õpetaja: |
Agnes Vask |
| Klass: |
11TE |
| Staatus: |
Kohustuslik kursus |
| Osalejate kriteeriumid: |
Ei ole
|
| Maht: |
20 auditoorset tundi (üks tund 70 minutit).
|
| Eesmärgid: |
|
Saada pädev ülevaade elektrienergeetikast, termodünaamikast ja soojusmasinatest gümnaasiumi tasemel.
|
|
| Õpitulemused: |
|
Teab sisu lühikirjelduses toodud mõistete tähendusi ja oskab vastava teema gümnaasiumitasemel valemeid kasutada ja ülesandeid lahendada.
|
|
| Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): |
Elektrivoolu tekkemehhanism. Ohmi seadus. Vooluallika elektromotoorjõud ja sisetakistus. Metalli eritakistuse sõltuvus temperatuurist. Vedelike, gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus; pn-siire. Valgusdiood ja fotoelement. Vahelduvvool kui laengukandjate sundvõnkumine. Vahelduvvoolu saamine ning kasutamine. Elektrienergia ülekanne. Trafod ja kõrgepingeliinid. Vahelduvvooluvõrk. Elektriohutus. Vahelduvvoolu võimsus aktiivtakistusel. Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused.
Siseenergia ja soojusenergia. Temperatuur. Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaala. Ideaalgaas ja reaalgaas. Ideaalgaasi olekuvõrrand. Avatud ja suletud süsteemid. Isoprotsessid. Gaasi olekuvõrrandiga seletatavad nähtused looduses ning tehnikas. Ideaalse gaasi mikro- ja makroparameetrid, nendevahelised seosed. Molekulaarkineetilise teooria põhialused. Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga. Soojusenergia muutmise viisid: töö ja soojusülekanne. Soojushulk. Termodünaamika I seadus, selle seostamine isoprotsessidega. Adiabaatiline protsess. Soojusmasina tööpõhimõte, soojusmasina kasutegur, soojusmasinad looduses ning tehnikas. Termodünaamika II seadus. Pööratavad ja pöördumatud protsessid looduses. Entroopia. Elu Maal energia ja entroopia aspektist lähtuvalt. Energiaülekanne looduses ja tehnikas. Energeetika alused ning tööstuslikud energiaallikad. Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise võimalused. Eesti energiavajadus, energeetikaprobleemid ning nende lahendamise võimalused.
|
| Hindamine: |
|
Hinnatakse sisulühikirjelduses toodud mõistete teadmisi ja nendega seotud valemitega ülesannete lahendamise oskust.
|
|
| Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): |
Perioodi hindest 80% moodustub kahest kontrolltööst (45% ja 45%), ülejäänud 10% tuleb tunnikontrollidest, praktilistest töödest ja muudest jooksvatest hinnetest. Positiivse kursusehinde saamiseks peavad mõlemad KT hinded olema positiivsed ja kodutööd olema tehtud. Õpilase liigse puudumise korral (üle 25% auditoorsetest tundidest) võib õpetaja nõuda arvestustöö sooritamist.
|
| Võlgnevuste likvideerimise võimalused: |
Parandada saab ainult kontrolltööde negatiivseid hindeid ja seda saab teha ainult kahe nädala jooksul pärast negatiivse tulemuse teada saamist.
|
| Õppematerjalid: |
:
Kohustuslik: M. Reeman "Energia", veebitugi opik.fyysika.ee. Soovituslik E. ja V. Paju "Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile".
|
