Ainepassid

Puuduvad. 

2 x 70 minutit ühes nädalas. 

Õppijad tunnevad Eesti ala poliitilist ja kultuurilist ajalugu 16. sajandi lõpust 1905. aastani, sealhulgas ajaloo allikaid ning oskavad neid kriitiliselt hinnata. Samuti oskavad õpilased seostada kursuse sisu tänapäevaga. Kursusel tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast lähtudes. 

Rootsi aja puhul õppijad teavad, kuidas toimus Rootsi võimu järkjärguline kehtestamine kogu Eesti alal. Samuti iseloomustavad allikate ja teabetekstide põhjal Rootsi poliitikat Eesti- ja Liivimaal, kirjeldavad talurahva õigusliku ja majandusliku olukorra muutumist Rootsi ajal ning mõistab luterluse mõju ning Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning tänapäeval. Samuti tunnevad õppijad Rootsi riigi poliitika mõju haridus- ja vaimuelule.

18. sajandi puhul õppijad selgitavad Põhjasõja põhjusi, kulgu ja mõju. Õppijad iseloomustavad Balti erikorda ja aseahalduskorda ning selle mõju Eesti arengule ning analüüsivad Euroopa valgustusideede mõju Eesti vaimuelule. Samuti tunnevad õppijad rahvastikuprotsesse Eestis 16.–18. sajandil, sõdade, haiguste, olmetingimuste ja näljahädade mõju rahvastikule. Õppijad tunnevad
talurahva õiguslikku seisundit ja majanduslikku olukorda 18. sajandil. Õppijat tunnevad Eesti ala vaimuelu 18. sajandil, sealhulgas baltisaksa kultuuri ja talurahvakultuuri, rahvaharidust, pietismi ja vennastekogudusi.

Õppijad teavad, kuidas muutus talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord, ning selgitavad majandusprotsesside ja talurahvaseaduste seoseid, mõistavad ärkamisaja tähendust ja tähtsust ning selle mõju kodanikuühiskonna kujunemisele Eesti ajaloos. Õppijad iseloomustavad rahvusliku liikumise eeldusi ja mõju. Õppijad teavad, mis olid tähtsamad rahvusliku liikumise ettevõtmised
ning kes olid rahvusliku liikumise eestvedajad; analüüsivad allikate alusel rahvusliku liikumise ettevõtmisi ja ideid; iseloomustavad muutusi Eesti ühiskonnas ja ühiskondlik-poliitilise mõtte arengut 19. sajandi lõpul ning loob seoseid omariikluse kujunemisega. Lisaks eespool nimetatule õpitakse tundma venestusaja mõju haridusele, kultuurile ja rahvuslikule liikumisele, poliitilisi rühmitusi Eestis ning 1905. aasta sündmusi ja nende mõju ühiskonnale.

Õpitakse tundma Eesti ala poliitilist ja kultuurilist ajalugu alates 16. sajandist 1905. aasta sündmusteni. 

Kontrolltöö – hinnatakse mõistete ja sündmuste tundmist, punktiarvestus, hindega „5+“ hinnatakse õpilast, kes on lahendanud õigesti põhi- ja lisaülesanded, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19% õpilast, kellel kontrolltöö vastused on mittepiisavad või kellel on töö tegemata. Vabatahtlikkuse alusel lahendatavate lisaülesannete eest on võimalik saada lisapunkte, kuid seejuures suureneb kogu töö eest saadavate punktide arv, mille põhjal arvutatakse hinne.

Toimub kaks kontrolltööd.  


Mõistete ja nimede puhul hinnatakse ka õigekirja, kuid algustäheortograafiat selle juures ei arvestata.

Kahe kontrolltöö hinde osakaal kursusehindest on 50%. Kui kursusehinde arvutamisel on tulemuseks murdarv, siis see ümardatakse allpool kirjeldatud põhimõtete alusel.
1. Kui see arv on suurem kui 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 (nt 4,7), siis ümardatakse see
õpilase kasuks;
2. Kui see arv on väiksem kui 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 (nt 3,3) ümardatakse see
õpilase kahjuks;
3. Kui see arv on täpselt 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 siis ümardatakse see viimase kontrolltöö hinde suunas.

Kooliastmehinne arvutatakse kõigi kursuste aritmeetilise keskmise alusel. Kui aritmeetiline keskmine on kas 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5, siis ümardatakse hinne õpilase viimase kursusehinde suunas. 

Puuduliku kontrolltöö hinde korral on kohustuslik esitada õpetajale eraldi lehel vigade parandus. Kui viimane on rahuldavalt sooritatud, siis saad võimaluse järelevastamiseks, mis toimub üldjuhul neljapäeviti kell 16:00 klassis 215. Tegemata töö puhul ei ole vigade paranduse esitamine vajalik.

Ärge registreerige ennast üldisesse järelevastamisse, kui õpetaja ei ole öelnud teisiti. Teatage ette Stuudiumi kaudu saadetud sõnumiga, kui tulete järelevastamisele.

Kursuse õpikuks on „Eesti ajaloo õpik gümnaasiumile. II osa, Rootsi ajast 1905. aastani: uus õppekava“ (Tallinn. Avita, 2015), mille autorid on Pärtel Piirimäe, Marten Seppel, Andres Andresen ja Ago Pajur.

Õppeprotsessi puudutavad juhised. 

Muud materjalid.