Ainepassid

Eelduskursused: 

• I kursus (avaldiste lihtsustamine);
• II kursus (võrrandite ja võrrandisüsteemide lahendamine);
• III kursus (täisnurkse kolmnurga lahendamine);
• IV kursus (kolmnurga lahendamine);
• V kursus (vektor ja sirge tasandil);
• XI kursus (planimeetria I);
• lisaks põhikooli õppekavas kirjeldatud teadmised tasandilistest kujunditest.    

Matemaatika õpetusega taotletakse, et õpilasest kujuneks välja vastutustundlik ja ennastjuhtiv õppija, kes:

1. suudab kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades;
2. väljendab oma mõtet selgelt, lühidalt ja täpselt ning formaliseerib tavakeeles infot ning vastupidi;
3. koostab ja rakendab sobivaid matemaatilisi mudeleid;
4. leiab probleemile matemaatilise lahendustee ja matemaatika vahendid selle lahendamiseks;
5. rakendab matemaatikateadmisi igapäevaelus.

Kursuse lõpus õpilane:

1. selgitab geomeetriliste kujundite ja nende elementide omadusi, kujutab vastavaid kujundeid joonisel; uurib IKT vahendite abil geomeetriliste kujundite omadusi ning kujutab vastavaid kujundeid joonisel;
2. lahendab planimeetria arvutusülesandeid ja lihtsamaid tõestusülesandeid;
3. tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis on lahendatavad tasandigeomeetrias õpitud kujundite omadustega. Tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi;
4. 4) kirjeldab punkti asukohta ruumis koordinaatide abil;
5. selgitab ruumivektori mõistet, lineaartehteid vektoritega, vektorite kollineaarsuse ja komplanaarsuse tunnuseid ning vektorite skalaarkorrutist;
6. kirjeldab ja määrab punkti asukoha ruumis koordinaatide abil;  
7. selgitab ja rakendab ruumivektori mõistet, lineaartehteid vektoritega, vektorite kollineaarsuse ja komplanaarsuse tunnuseid ning vektorite skalaarkorrutist;  
8. kirjeldab sirge ja tasandi vastastikuseid asendeid;  
9. arvutab kahe punkti vahelise kauguse, vektori pikkuse ning kahe vektori vahelise nurga;  
10.  määrab kahe sirge, sirge ja tasandi, kahe tasandi vastastikuse asendi ning arvutab nendevahelise nurga stereomeetria ülesannetes;
11.  tunneb ära ainealased ja –välised probleemid, mis on lahendatavad ruumigeomeetrias õpitud seoste abil. Tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi

• Kumera hulknurga sisenurkade summa.  
• Hulknurkade sarnasus. Sarnaste hulknurkade ümbermõõtude suhe ja pindalade suhe.
• Hulknurga sise- ja ümberringjoon.  
• Rööpkülik, selle liigid ja omadused.  
• Trapets, selle liigid.  
• Trapetsi kesklõik, selle omadused.  
• Kesknurk ja piirdenurk. Thalese teoreem.  
• Ringjoone lõikaja ning puutuja.
• Kõõl- ja puutujahulknurk. Kolmnurga pindala.  
• Ainealaste ja reaaleluliste probleemide lahendamine tasandigeomeetria abil.
• Ristkoordinaadid ruumis.  
• Punkti koordinaadid ruumis.
• Kahe punkti vaheline kaugus.  
• Punkti kohavektor ja vektori koordinaadid ruumis.    
• Vektori pikkus. Lineaartehted vektoritega. Vektorite skalaarkorrutis.  
• Kahe vektori vaheline nurk.  
• Vektorite kollineaarsus ja komplanaarsus. Kahetahuline nurk.  
• Kahe sirge, sirge ja tasandi, kahe tasandi vastastikused asendid ning nendevaheline nurk stereomeetria ülesannetes.  
• Kiivsirged.  
• Kolme ristsirge teoreem.
• Ainealaste ja reaaleluliste probleemide lahendamine ruumigeomeetria abil.

Iseseisev töö: Õpilane peab tegema ära Stuudiumis märgitud kodused tööd ning õppima selgeks kõik valemid ja mõisted, mida tunnis käsitletud on, ka siis, kui seda pole Stuudiumis eraldi rõhutatud.

Kaks kontrolltööd (eristav hindamine).

Kontrolltööd on kursuse algul kokkulepitud ning lisatud esimes tunni kirjeldusse ja kontrolltööde graafikusse.
Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest, seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente.

Kontrolltöö hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:

• 5 -> 90-100%,
• 4 -> 75-89%,
• 3 -> 50-74%,
• 2 -> 20-49%,
• 1 -> 0-19% (sh tegemata töö).

Hindepiirid võivad mõnel tööl olla madalamad, kuid neid kindlasti ei tõsteta. Olümpiaadist või muust ainealastest võistlustest osavõtmisel võib õpetaja õpilase vabastada kontrolltöö tegemisest ja hinnata tööd hindega „5“.

Tunnikontrollid (mitteeritatav hindamine, läbivuse protsent + kirjalik tagasiside). Tunnikontrollide või teiste jooksvate tööde hindepiirid võivad erineda kontrolltöö hindepiiridest.

Kursuse hinne kujuneb:

Kaks kontrolltööd, kokku 100p. Kontrolltöö võib sisaldada kuni 5p testi.

• Mõlemad kontrolltööd peavad olema sooritatud vähemalt 50% ulatuses hindele "3". Kui eelnev tingimus on täitmata, on kursuse lõpphinne 2.
• Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise 5bi kasutamisega, siis hinnatakse töö hindega 1, see töö järelvastamisele ei kuulu.
• Kui üks kontrolltöödest on esitamata, tegemata või hinnatud hindega 1, siis on kursusehinne 1.

Tunnikontrollide ja muude jooksvate tööde hinne on õpilasele suuniseks õppimisel ja lõpphindamisel arvesse ei lähe.

NB! Stuudiumi arvutatud keskmine hinne on aritmeetiline keskmine kõigist sisestatud hinnetest ning lõpphinde kujunemisel ei lähtuta sellest vaid ainepassist!

Kooliastme hinne kujuneb kõigi kohustuslike matemaatika kursuste hinnete aritmeetilise keskmise alusel.

Tunnikontrolltöid ja teisi jooksvaid töid järele teha ei saa.

Järeltööd on võimalik teha kontrolltööle, mis on kas tegemata või sooritatud hindele 1 või 2, kahe nädala jooksul pärast hinde Stuudiumisse sisestamist (Stuudiumis fikseeritakse kuupäev). 

Järeltööd ei ole võimalik teha sellisele tööle, mille puhul õpilane jäi vahele kõrvalise abi kasutamisega.

Järeltööd saab teha üldise järelvastamise ajal, registreerumisega Stuudiumis. Mõjuval põhjusel ja eelneval kokkuleppel on töö ajal puudumise korral võimalik teha eelnevale erandeid (näiteks sooritada töö enne määratud aega). Kui õpilane paneb end kirja järelevastamisele ja kohale ei saa mõjuval põhjusel tulla, siis tuleb sellest teavitada aineõpetajat ja järelevastamise õpetajat Tiiu Läänistet: tiiu.laaniste@tammegymnaasium.ee. Kui õpilane ei teavita puudumisest, siis enam uuesti sama tööd vastata ei saa! 

NB! Selleks, et saada luba järeltööle registreeruda, tuleb käia kohustuslikus individuaalses konsultatsioonis, registreerimisega Stuudiumis. Konsultatsiooni tulles on kaasas kontrolltöö korrektne vigade parandus

Kui õpilane saab mitterahuldava kursuse hinde, siis arutatakse lisavõimaluse andmist õppenõukogus. Selleks peab õpilane esitama õppejuhile vastava sooviavalduse. Kui soov rahuldatakse, siis õpilane saab sooritada kursuse arvestustöö, mille maht on terve kursus ja seda saab sooritada uue perioodi alguses järelvastamise ajal.

Kohustuslik:
* Kaldmäe jt. (2019). Gümnaasiumi lai matemaatika V. Integraal. Planimeetria kordamine. Sirge ja tasand ruumis. Avita 

Soovituslik:
1) Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2013). Matemaatika 12. klassile. Koolibri.
2) Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2019). Matemaatika 12. klassile. Kitsas kursus. Koolibri.
3) Veelmaa, A. (2016). Matemaatika tööraamat gümnaasiumi lõpetajale I-II.Maurus
4) Veelmaa, A. (2022). Valmistu matemaatika riigieksamiks 2022. Maurus

Veebipõhised materjalid:
* Allar Veelmaa õppevideod gümnaasiumile (lingid jagab õpetaja jooksvalt Stuudiumi kaudu)
* Matemaatika riigieksami materjalid Innove kodulehelt: https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/riigieksamite-materjalid/ ja https://harno.ee/eksamid-testid-ja-uuringud/eksamid-testid-ja-lopudokumendid/riigieksamid#materjalid
* Kurvits, J. (2018). Digivaramu matemaatika materjalid.https://e-koolikott.ee/kogumik/20179-Digioppevaramu-matemaatika-materjalid