Õppeaasta: |
2024/2025 |
Valdkond: |
Matemaatika ja infotehnoloogia |
Periood: |
2 |
Aine: |
Lai matemaatika |
Nimetus: |
VIII kursus. Eksponent- ja logaritmfunktsioon. |
Õpetaja: |
Karin Tepaskent |
Klass: |
11KU, 11LO |
Staatus: |
Kohustuslik kursus |
Osalejate kriteeriumid: |
Eelduskursused:
- I kursus (tehted astemete ja juurtega);
- VII kursus (funktsiooni määramis- ja muutumispiirkond, nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkond, kasvamis- ja kahanemispiirkond).
|
Maht: |
19-20 x 70 min
|
Eesmärgid: |
Matemaatika õpetusega taotletakse, et õpilasest kujuneks välja vastutustundlik ja ennastjuhtiv õppija, kes:
- suudab kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades;
- väljendab oma mõtet selgelt, lühidalt ja täpselt ning formaliseerib tavakeeles infot ning vastupidi;
- koostab ja rakendab sobivaid matemaatilisi mudeleid;
- leiab probleemile matemaatilise lahendustee ja matemaatika vahendid selle lahendamiseks;
- rakendab matemaatikateadmisi igapäevaelus.
|
Õpitulemused: |
Kursuse lõpus õpilane:
- selgitab liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise olemust;
- lahendab reaalelulisi liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise probleeme, hindab kriitiliselt saadud tulemusi;
- kirjeldab eksponentfunktsiooni, sh funktsiooni y = e^x omadusi;
- selgitab arvu logaritmi mõistet ja selle omadusi; logaritmib ning potentseerib lihtsamaid avaldisi, vahetab logaritmi alust;
- kirjeldab logaritmfunktsiooni ja selle omadusi;
- joonestab paberil ja digilahenduste abil eksponent- ja logaritmfunktsiooni graafikuid ning loeb graafikult funktsioonide omadusi;
- oskab leida eksponent- ja logaritmfunktsiooni pöördfunktsiooni;
- lahendab lihtsamaid eksponent- ja logaritmvõrrandeid ning -võrratusi (logaf(x) suurem/väiksem kui logag(x));
- tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis on kirjeldatavad ja lahendatavad eksponentsiaalsete ja/või logaritmiliste mudelite abil. Tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab, hindab ja esitleb saadud tulemusi.
|
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): |
- Liitprotsent
- Liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine.
- Reaalelulised ja probleemülesanded
- ksponentfunktsioon, selle graafik ja omadused.
- Arvu logaritm, kümnendlogaritm, naturaallogaritm.
- Korrutise, jagatise ja astme logaritm.
- Logaritmimine ja potentseerimine.
- Üleminek logaritmi ühelt aluselt teisele.
- Logaritmfunktsioon, selle graafik ja omadused.
- Eksponent- ja logaritmfunktsiooni pöördfunktsiooni leidmine.
- Eksponent- ja logaritmvõrrand, nende lahendamine.
- Eksponent- ja logaritmvõrratus, nende lahendamine.
- Ainealaste ja reaaleluliste probleemide kirjeldamine ja lahendamine eksponentsiaalsete ja/või logaritmiliste mudelite abil.
Iseseisev töö: Õpilane peab tegema ära Stuudiumis märgitud kodused tööd ning õppima selgeks kõik valemid ja mõisted, mida tunnis käsitletud on, ka siis, kui seda pole Stuudiumis eraldi rõhutatud. Tunnist puudunud õpilane teeb iseseisvalt selgeks enne järgnevat tundi eelneva tunni materjalid.
|
Hindamine: |
Kaks kontrolltööd (eristav hindamine).
Kontrolltööd on kursuse algul kokkulepitud ning lisatud esimes tunni kirjeldusse ja kontrolltööde graafikusse.
Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest, seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente.
Kontrolltöö hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:
- 5 -> 90-100%,
- 4 -> 75-89%,
- 3 -> 50-74%,
- 2 -> 20-49%,
- 1 -> 0-19% (sh tegemata töö).
Hindepiirid võivad mõnel tööl olla madalamad, kuid neid kindlasti ei tõsteta. Olümpiaadist või muust ainealastest võistlustest osavõtmisel võib õpetaja õpilase vabastada kontrolltöö tegemisest ja hinnata tööd hindega „5“.
Tunnikontrollid (mitteeristav hindamine (A või MA)), peavad olema sooritatud 50% ulatuses ehk hindele A). Tunnikontrollide või teiste jooksvate tööde hindepiirid võivad erineda kontrolltöö hindepiiridest.
|
Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): |
Kursuse hinne kujuneb:
Kaks kontrolltööd, kokku 100p. Kontrolltöö võib sisaldada kuni 5p testi.
- Mõlemad kontrolltööd peavad olema sooritatud vähemalt 50% ulatuses hindele "3". Kui eelnev tingimus on täitmata, on kursuse lõpphinne 2.
- Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse töö hindega 1, see töö järelvastamisele ei kuulu.
- Kui üks kontrolltöödest on esitamata, tegemata või hinnatud hindega 1, siis on kursusehinne 1.
Tunnikontrollide ja muude jooksvate tööde hinne on õpilasele suuniseks õppimisel ja lõpphindamisel arvesse ei lähe.
NB! Stuudiumi arvutatud keskmine hinne on aritmeetiline keskmine kõigist sisestatud hinnetest ning lõpphinde kujunemisel ei lähtuta sellest vaid ainepassist!
Kooliastme hinne kujuneb kõigi kohustuslike matemaatika kursuste hinnete aritmeetilise keskmise alusel.
|
Võlgnevuste likvideerimise võimalused: |
Tunnikontrolltöid ja teisi jooksvaid töid järele teha ei saa.
Järeltööd on võimalik teha kontrolltööle, mis on kas tegemata või sooritatud hindele 1 või 2, kahe nädala jooksul pärast hinde Stuudiumisse sisestamist (Stuudiumis fikseeritakse kuupäev).
Järeltööd ei ole võimalik teha sellisele tööle, mille puhul õpilane jäi vahele kõrvalise abi kasutamisega.
Järeltööd saab teha üldise järelvastamise ajal, registreerumisega Stuudiumis. Mõjuval põhjusel ja eelneval kokkuleppel on töö ajal puudumise korral võimalik teha eelnevale erandeid (näiteks sooritada töö enne määratud aega). Kui õpilane paneb end kirja järelevastamisele ja kohale ei saa mõjuval põhjusel tulla, siis tuleb sellest teavitada aineõpetajat ja järelevastamise õpetajat Tiiu Läänistet: tiiu.laaniste@tammegymnaasium.ee. Kui õpilane ei teavita puudumisest, siis enam uuesti sama tööd vastata ei saa!
NB! Selleks, et saada luba järeltööle registreeruda, tuleb käia kohustuslikus individuaalses konsultatsioonis, registreerimisega Stuudiumis. Konsultatsiooni tulles on kaasas kontrolltöö korrektne vigade parandus koos analüüsiga vastavalt järgnevale juhendile: https://lingid.ee/vigadeparandus.
Kui õpilane saab mitterahuldava kursuse hinde, siis arutatakse lisavõimaluse andmist õppenõukogus. Selleks peab õpilane esitama õppejuhile vastava sooviavalduse. Kui soov rahuldatakse, siis õpilane saab sooritada kursuse arvestustöö, mille maht on terve kursus ja seda saab sooritada uue perioodi alguses järelvastamise ajal.
|
Õppematerjalid: |
Kohustuslik:
* Kaldmäe jt. (2018). Gümnaasiumi lai matemaatika III. Funktsioonid. Arvjadad. Eksponent- ja logaritmfunktsioon. Avita
Soovituslik:
1) Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2013). Matemaatika 11. klassile. Koolibri.
2) Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2019). Matemaatika 11. klassile. Kitsas kursus. Koolibri.
3) Veelmaa, A. (2016). Matemaatika tööraamat gümnaasiumi lõpetajale I.Maurus
4) Veelmaa, A. (2020). Valmistu matemaatika riigieksamiks 2020. Maurus
Veebipõhised materjalid:
* Allar Veelmaa õppevideod gümnaasiumile (lingid jagab õpetaja jooksvalt Stuudiumi kaudu)
* Matemaatika riigieksami materjalid Innove kodulehelt: https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/riigieksamite-materjalid/ ja https://harno.ee/eksamid-testid-ja-uuringud/eksamid-testid-ja-lopudokumendid/riigieksamid#materjalid
* Kurvits, J. (2018). Digivaramu matemaatika materjalid.https://e-koolikott.ee/kogumik/20179-Digioppevaramu-matemaatika-mat
erjalid
|