Ainepassid

ei ole

21

Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane:
1. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist loodusnähtusi kirjeldades ja seletades;
2. tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning teadvustab füüsikaga seotud elukutsete vajalikkust jätkusuutliku ühiskonna arengus;
3. väärtustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja tähtsat kultuurikomponenti;
4. mõistab mudelite tähtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite arengut ja paratamatut piiratust;
5. kogub ning analüüsib infot, eristades usaldusväärset teavet infomürast ja teaduslikke teadmisi ebateaduslikest;
6. oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid füüsikaülesandeid ning rakendab loodusteaduslikku meetodit probleemülesandeid lahendades;
7. mõistab füüsika seotust tehnika ja tehnoloogiaga;
8. kasutab füüsikas omandatud teadmisi ning oskusi loodusteadus-, tehnoloogia- ja igapäevaprobleeme lahendades ning põhjendatud otsuseid tehes.

Kursuse lõpetaja tunneb füüsikaliste suuruste tähiseid ja ühikuid, teab mikro ja megamaailma põhimõisteid, seadusi ja nende rakendatavust praktikas, oskab lahendada arvutus­ ja graafilisi ülesandeid, vormistada lahendusi.

Megamaailma füüsika. Vaatlusastronoomia. Vaatlusvahendid ja nende areng. Tähtkujud. Taevakaardid. Astraalmütoloogia ja füüsika. Maa ja Kuu perioodiline liikumine aja arvestuse alusena. Kalender. Kuu faasid. Varjutused. Päikesesüsteemi koostis, ehitus ja tekkimise hüpoteesid. Päike ja teised tähed. Tähtede evolutsioon. Galaktikad. Meie kodugalaktika – Linnutee. Universumi struktuur. Suur Pauk. Universumi evolutsioon. Eesti astronoomide panus astrofüüsikasse ja kosmoloogiasse.

Mikromaailma füüsika. Välis­ ja sisefotoefekt. Aatomimudelid. Osakeste leiulained. Kvantmehaanika. Elektronide difraktsioon. Määramatusseos. Nüüdisaegne aatomimudel. Aatomi kvantarvud. Aatomituuma ehitus. Massidefekt. Seoseenergia. Eriseoseenergia.Tuumareaktsioonid. Tuumaenergeetika ja tuumarelv. Radioaktiivsus. Poolestusaeg. Radioaktiivne dateerimine. Ioniseerivad kiirgused ja nende toimed. Kiirguskaitse.

Kasutatakse erinevaid hindamismeetodeid: 1. Enesekontrollitestid 2. Hindelised testid 3. Arvestustöö (kontrolltöö) – vajadus tekib siis kui konakttunde toimub vähem kui distantsõppetunde 4. Kirjalikud ülesanded 5. Praktiline töö 6. Iseseisev töö 7. Laboratoorne töö

Kursus loetakse läbituks, kui õppija on sooritanud kõik hinnatavad õpiülesanded (testid, kirjalikud koduülesanded, praktilised tööd, kontrolltöö, arvestustöö, laboratoorsed tööd) kokkuvõttes vähemalt tulemusele 50% – hinnete aritmeetiline keskmine on "3".

Kokkuleppel õpetajaga

J. Paaver Mikro­ ja megamaailma füüsika (http://opik.fyysika.ee/)