Ainepassid

puuduvad

20 70-minutilist tundi

kursuse​ ​õpetusega​ ​taotletakse,​ ​et​ ​õpilane on​ ​keeleteadlik​ ​nii​ ​keele​ ​arengu,​ ​ülesannete​ ​kui​ ​kasutamise​ ​suhtes; tajub​ ​eesti​ ​keelt​ ​oma​ ​identiteedi​ ​osana,​ ​analüüsib​ ​ning​ ​hindab kriitiliselt​ ​keele muutumise​ tendentse​ ​ja​ ​nüüdisolukorda; süvendab​ ​oma​ ​oskust​ ​kasutada​ ​korrektset​ ​eesti​ ​keelt; arendab​ ​loovat​ ​ja​ ​kriitilist​ ​mõtlemist.

kursuse lõpus õpilane: 1) mõistab ja oskab analüüsida keele rolli, funktsioone ning tähendust ühiskonnas; 2) mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust; 3) tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti; 4) oskab nimetada ajastuomaseid keelenähtusi; 5) võtab kuuldut ja loetut kokku nii suulises kui ka kirjalikus vormis; 6) on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja kirjakeeleoksust; 7) valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid.

keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine. Keel kui märgisüsteem. Teised märgisüsteemid. Graafilised üldistused (joonised, tabelid, skeemid). Pildikeel. Märgisüsteemide ühendamine tekstis. Kunst ja keel. Eesti keele eripära: häälikusüsteem, astmevaheldus, muutevormistik, lausetüübid ja sõnajärg, sõnamoodustus. Eesti keel ja teised keeled. Eesti keel soome-ugri keelena. Euroopa ning maailma keeled (valikuliselt). Keelekontaktid saksa, vene, inglise ja soome keelega. Keele varieerumine ning muutumine. Tänapäevase kirjakeele kujunemine. Kirjakeel ja kõnekeel. Murdekeel ja kodumurre. Kirjakeele norm. Keeleline etikett. Keelekasutuse valdkonnad ning sotsiaalrühmade erikeeled. Släng. Aktsent. Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse maana. Keeleline tolerantsus. Eesti keelepoliitika. Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia ja oskuskeel, ilukirjandus, tõlkekultuur. Eesti keele staatus ja tulevik.

Teooria + õigekiri + arutlused (kursuse "Keel ja ühiskond" teemade üle)

hinne kujuneb keskmise hinde järgi, aga kui hinne on kahevahel, siis kirjandi hinne (hinded) on suurema kaaluga. Õpilane osaleb aktiivselt tunnitöös, teeb erilaadi töid (tunnikontrolltööd, lühikesed arutlused, rühmatööd), mille eest saab ka hindeid. Kirjand – vt riigieksami hindamisjuhendit.

vähemalt ühe kirjandi hinne peab olema positiivne, et kursus oleks sooritatud. Kokkuvõtva​ ​hinde​ ​panemisel​ ​on​ ​suurema​ ​kaaluga arvestuslikud​ ​hinded​, õpilane saab ​arvestuse jooksvalt. Ümber​ ​vastata​ ​saab​ ​vaid​ ​mitterahuldavat​ hinnet​.​

Kooliastme hinne: aluseks on gümnaasiumi eesti keele kursuste keskmine hinne, see, mis hinnet on kõige rohkem; kui hinne on kahevahel, siis kaalukamad on 12. klassi eesti keele kursuse hinded.

vastavalt​ ​ettenähtud​ ​korrale​ ​tuleb arvestuslikud tööd järele​ ​vastata (kokkuleppel õpetajaga: järelevastamise ajal).

õppematerjalidena on kasutusel M. Rossi, H. Puksandi õppekomplekt „Johannes I“, M. Ehala, K. Habichti, P. Kehayovi ja A. Zabrodskaja õpik „Keel ja ühiskond“ ja A. Kiini ja A. Lunteri „Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik“. Keeleteemalised veebileheküljed.