Ainepassid

puuduvad

19-20 auditoorset tundi (üks tund 70 min)

Õpilane:

1)arutleb ja argumenteerib loogiliselt;

2)leiab probleemile matemaatilise lahendustee ja matemaatika vahendid selle lahendamiseks;

3)modelleerib probleemi matemaatiliselt, st tõlgib probleemi matemaatika keelde;

4)kasutab probleemide lahendamisel ja saadud tulemuste esitlemisel erinevaid matemaatilisi esitusviise ja abivahendeid;

5)kasutab oskuslikult matemaatika sümboolikat ja keelt;

6) suhtleb matemaatilistel teemadel, selgitab esitatud lahendusi; tõlgendab saadud tulemusi, andes neile ka oma hinnangu.
 

Õpilane:

1) selgitab võrratuse omadusi, võrratuse ja võrratusesüsteemi lahendihulga mõistet ning kirjeldab vastavaid lahendihulki arvteljel;

2) selgitab võrratuste ning nende süsteemide lahendamisel rakendatavaid samasusteisendusi;

3) lahendab lineaar-, ruut- ja murdvõrratusi ning lihtsamaid võrratusesüsteeme;

4) kasutab lihtsustamisülesannetes trigonomeetria põhiseoseid ja täiendusnurga trigonomeetrilisi funktsioone;

5) leiab digivahendite abil teravnurga trigonomeetriliste funktsioonide väärtused ning nende väärtuste järgi nurga suuruse;

6) lahendab täisnurkse kolmnurga;

7) tunneb ära probleemid, mis on lahendatavad täisnurkse kolmnurga geomeetria abil. Tõlgib need matemaatika keelde ning lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi. 

Võrratuse mõiste ja omadused. Lineaarvõrratused. Ruutvõrratused. Intervallmeetod. Lihtsamad murdvõrratused. Võrratusesüsteemid.
Teravnurga siinus, koosinus ja tangens. Täiendusnurga trigonomeetrilised funktsioonid. Trigonomeetrilised põhiseosed täisnurkses kolmnurgas.

Iseseisvad tööd tulevad kursusel jooksvalt (näiteks kodused tööd). Nii puudunud kui ka tunnis kohal olnud õpilane peab enne järgnevat tundi tegema omane selgeks eelneva tunni materjalid, olenemata sellest, kas seda klassis kodutööna öeldakse või Stuudiumisse kirja pannakse.

Tööde hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:
5 – 90%-100%, 4 – 75%-89%, 3 -50%-74%, 2 – 20%-49%, 1 – 0%-19% (sh tegemata töö).

Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest, seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente.

Hindamine toimub 3. kursuse kahe hindeliste tööde ja kahe kontrolltööde põhjal. Kursuse mõlemad kontrolltööd peavad olema sooritatud.
Arvestan ka õpilase pidevat arengut, aktiivset tööd tunnis ja kodus. Esimene kontrolltöö on suurema kaaluga.

Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd 1, see töö järelevastamisele ei kuulu.
 

Kooliastmehinde väljapanemisel arvestatakse õpilase arengut, s.t et 12. klassi kursusehinded on olulisema kaaluga (iga järgnev kursus eelneva ees) kui 10. klassi või 11. klassi kursusehinded, samuti 11. klassi kursusehinded olulisemad kui 10. klassi kursusehinded. Hinnete piiripealset kujunemist kooliastme lõpus käsitletakse selle põhimõtte alusel.

Hindeid ja võlgnevusi saab õpilane likvideerida järelevastamise tunni ajal, üldjuhul 10. päeva jooksul, pärast hinde saamist. Ebaõnnestunud tööd saab uuesti sooritada vaid korra. 

Kui õpilane saab mitterahuldava kursuse hinde, siis arutatakse lisavõimaluse andmist õppenõukogus.
Selleks peab õpilane esitama õppejuhile vastava sooviavalduse. Kui soov rahuldatakse, siis õpilane saab sooritada kursuse arvestustöö, mille maht on terve kursus ja seda saab sooritada uue perioodi alguses järelvastamise ajal.

1) Lepmann, L jt Matemaatika X klassile, Koolibri 2011;
2) Kaldmäe, K jt Gümnaasiumi lai matemaatika I, Avita 2017;
3) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015;