Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: XIV kursus: Matemaatika rakendused, reaalsete protsesside uurimine

Õppeaasta: 2024/2025
Valdkond: Matemaatika ja infotehnoloogia
Periood: 2
Aine: Lai matemaatika
Nimetus: XIV kursus: Matemaatika rakendused, reaalsete protsesside uurimine
Õpetaja: Helgi Suurmets
Klass: 12IT, 12TE
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Matemaatikaõppe järjepidevuse tõttu seostatakse pidevalt tulevaste kursuste sisu eelnevatega, seetõttu on üsna tihti vaja kasutada varemõpitud teadmisi ja oskuseid.

Eelduskursused : kõik eelnevad laia matemaatika kursused.  

Maht:

20 õppetundi

Eesmärgid:

esmärgid:  

1)     saavutada allkirjeldatud õpitulemused nii, et õpilane omandab tüüpülesandeid ning kergemaid mitterutiinseid ülesandeid lahendades õppekavas kirjeldatud oskused ja seob need tervikuks;
2)     arendada õpitegevuse kaudu üld- ja ainepädevusi nii, et õpilane suudaks luua ülesannete lahendamiseks mudeleid, mis võimaldavad õppekavas kirjeldatud teadmisi ja oskusi rakendada väga heal tasemel.  

Üld- ja ainepädevused:  

1)     suutlikkus kasutada elulisele ülesandele vastava matemaatilise mudeli keelt, sümboleid ning meetodeid. Selleks nõuda eneseväljenduses distsiplineeritult mõistete ja keelesümboolika rakendamist ning oma lahenduskäikude põhjendamist;
2)     suutlikkus arutleda loovalt ja loogiliselt ning leida mudeli lahendamiseks sobivad strateegiad. Selleks käsitleda ülesannete lahendamise üldisi strateegiaid;
3)     suutlikkus reflekteerida oma tegevust ning kriitiliselt hinnata tegevuse resultaati. Selleks saab kasutada õpilaste tehtud vigu, nende vigade analüüsimist ja vea tekkimise põhjuste leidmist;
4)     süstemaatilisuse, püsivuse, täpsuse, korrektsuse ja kohusetunde arendamine kujundab väärtus- ja kõlbluspädevust;
5)     ülesannete lahendamine erinevatel meetoditel, valiku tegemine ning otsustamine kujundavad enesemääratluspädevust ja õpipädevust;
6)     rühma- ja paaristöö ning koostööoskuste arendamine kujundavad kodanikualgatust ja ettevõtlikkust.

Õpitulemused:

Õpilane:
1) selgitab matemaatilise modelleerimise ning selle protseduuride üldist olemust;
2) tunneb lihtsamate mudelite koostamiseks vajalikke meetodeid ja funktsioone;
3) kasutab mõningaid loodus- ja majandusteaduse olulisemaid mudeleid ning meetodeid;
4) lahendab tekstülesandeid sobivalt valitud strateegia abil;
5) märkab reaalse maailma valdkondade mõningaid matemaatikamudelitega kirjeldatavaid seaduspärasusi ja seoseid;
6) koostab kergesti modelleeritavate reaalsuse nähtuste matemaatilisi mudeleid ning kasutab neid tegelikkuse uurimiseks;
7) kasutab IKT vahendeid ainealaseid ja -väliseid probleeme lahendades. 

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Matemaatilise mudeli tähendus, nähtuse modelleerimise etapid, mudeli headuse ja rakendatavuse hindamine. Tekstülesannete (sh protsentülesannete) lahendamine võrrandite kui ülesannete matemaatiliste mudelite koostamise ja lahendamise abil. Lineaar-, ruut- ja eksponentfunktsioone rakendavad mudelid loodus- ning majandusteaduses, tehnoloogias ja mujal (nt füüsikaliste suuruste seosed, orgaanilise kasvamise mudelid bioloogias, nõudlus- ja pakkumisfunktsioonid ning marginaalfunktsioonid majandusteaduses, materjalikulu arvutused tehnoloogias jne). Kasutame kõike senistes kursustes õpitut.

Iseseisvad tööd tekivad kursusel jooksvalt (näiteks kodused tööd). Nii õpilane, kes on tunnist puudunud, kui ka õpilane, kes on tunnis kohal olnud, peavad enne järgnevat tundi tegema omale selgeks eelneva tunni materjalid, olenemata sellest, kas seda klassis eraldi rõhutatakse või Stuudiumisse kodutööna kirja pannakse. Vastavat abi ning lisamaterjale võib küsida kaasõpilastelt või õpetajalt nii suuliselt kui ka kirjalikult.

Hindamine:

Õpet kavandades ning sellest tulenevalt ka hinnates arvestatakse mõtlemise hierarhilisi tasandeid:

I faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine, tüüpülesannete lahendamine;
II teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine;
III arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest, seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente. Kontrolltöö koostamisel on arvestatud, et õpilane saab hinde 3, kui ta oskab matemaatikat I tasemel, hinde 4, kui ta oskab matemaatikat II tasemel ja hinde 5, kui ta oskab matemaatikat III tasemel. Lähtutakse järgnevatest hindepiiridest: 5 -> 90-100%, 4 -> 75-89%, 3 -> 50-74%, 2 -> 20-49%, 1 -> 0-19% (ehk tegemata töö). Hindepiirid võivad mõnel tööl olla madalamad, kuid neid kindlasti ei tõsteta. Jooksvate töödena võib hinnata tunnikontrolle, koduseid töid või muid õppeülesandeid kahel erineval moel: hindeliselt (5, 4, 3, 2, 1) või arvestuslikult (arvestatud A ja mittearvestatud MA).

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Lõpptulemus kujuneb kursuse jooksul tehtud kontrolltööde/tööde põhjal. Kõik kursuse jooksul tehtud tööd peavad olema tehtud

  • Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse töö hindega 1, see töö järelvastamisele ei kuulu.
  • Kui üks kontrolltöödest on esitamata, tegemata või hinnatud hindega 1, siis on kursusehinne 1.
  • Kui ühe kontrolltöö hinne on 2, siis on maksimaalne võimalik kursusehinne 3.
  • Kui õpilane ei ole rahul oma kursuse jooksul välja kujunenud positiivse kursusehindega, on tal vahetult kursuse lõpus võimalus sooritada arvestustöö (70 min) kogu kursuse materjalide peale. Lõpliku kursusehindena läheb siis arvesse vaid arvestustöö tulemus.

 

Kooliastme hinne on aritmeetiline keskmine kursusehinnetest.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Järeltööd on võimalik teha kontrolltööle, mis on kas tegemata või sooritatud hinnetele 1 või 2. Järeltööd ei ole võimalik teha sellisele tööle, mille puhul õpilane jäi vahele kõrvalise abi kasutamisega, või sellisele tööle, mille puhul oli õpilane kohal kuid tööd ei esitanud. (Tartu Tamme Gümnaasiumi õppekava § 13 (4)) Kui kursuse lõpus selgub, et mõlemad kontrolltööd on puudulikud, siis on ainuvõimalik teha arvestustöö kogu kursuse materjalide peale. 

Järeltööd saab teha üldise järelvastamise ajal, registreerumisega Stuudiumis. Järelvastamiseks on õpilasel alati kaks järgnevat vastamise võimalust, peale hinde teada saamist. Hiljem tööd uuesti teha ei saa. Mõjuval põhjusel ja eelneval kokkuleppel on töö ajal puudumise korral võimalik teha eelnevale erandeid (näiteks sooritada töö enne määratud aega). Selleks, et saada luba järeltööle registreeruda, tuleb õpetajale hiljemalt kaks tööpäeva enne vastamist esitada korrektne vigade parandus koos analüüsiga vastavalt järgnevale juhendile: https://goo.gl/XZRHgJ

Jooksvaid töid järele vastata ei ole vaja. 

Õppematerjalid:

L. Lepmann, T. Lepmann, K. Velsker „Matemaatika XII klassile"

Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.

Tagasivaade orkestri tegemistele

Tagasivaade rahvatantsijate tegemistele

Tagasivaade segakoori tegemistele