| Õppeaasta: |
2024/2025 |
| Valdkond: |
Matemaatika ja infotehnoloogia |
| Periood: |
2 |
| Aine: |
Kitsas matemaatika |
| Nimetus: |
Funktsioonid I |
| Õpetaja: |
Helgi Suurmets |
| Klass: |
11KU |
| Staatus: |
Kohustuslik kursus |
| Osalejate kriteeriumid: |
Puuduvad
|
| Maht: |
19-20 auditoorset tundi (üks tund 70 min)
|
| Eesmärgid: |
Gümnaasiumi matemaatikaõpetusega taotletakse, et kooli lõpetaja
1) arutleb loogiliselt, suudab oma seisukohti põhjendada ja vajadusel tõestada;
2) modelleerib looduses ja ühiskonnas toimuvaid protsesse mõistes matemaatilise mudeli rakendamise võimalikkust;
3) püstitab ja sõnastab hüpoteese ning põhjendab neid matemaatiliste meetoditega;
4) töötab välja lahendusstrateegiaid, suudab luua probleemi lahendamiseks mitmeetapilise kava ja kava rakendamisel lahendab probleemülesandeid;
5) suudab eristada olulist infot vähemolulisest, oskab infot esitada erinevate IKT vahenditega;
6) oskab leida optimaalseimat teed probleemi lahendamiseks kasutades ka IKT-vahendeid;
7) väärtustab matemaatikat;
8) rakendab matemaatikateadmisi igapäevaelus ja edasistes õpingutes.
|
| Õpitulemused: |
Kursuse lõpus õpilane:
-
Selgitab funktsiooni mõistet ja üldtähist ning funktsiooni käigu uurimisega seonduvaid mõisteid, teab pöördfunktsiooni mõistet ning paaritu ja paarisfunktsiooni mõistet;
-
Skitseerib ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid (käsitsi ning arvutil);
-
Kirjeldab funktsiooni graafiku järgi funktsiooni peamisi omadusi;
-
Teab arvu logaritmi mõistet ja selle omadusi ning logaritmib ja potentseerib lihtsamaid avaldisi;
-
Lahendab lihtsamaid eksponent- ja logaritmvõrrandeid astme ning logaritmi definitsiooni vahetu rakendamise teel;
-
Saab aru liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise olemusest ning lahendab selle abil lihtsamaid reaalsusega seotud ülesandeid;
-
Tõlgendab reaalsuses ja teistes õppeainetes esinevaid protsentides väljendatavaid suurusi.
|
| Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): |
Õppesisu
- Funktsioonid y = ax + b, y = ax2 + bx + c, y = a/x
- Funktsiooni mõiste ja üldtähis.
- Funktsiooni esitusviisid.
- Funktsiooni määramis- ja muutumispiirkond.
- Paaris- ja paaritu funktsioon.
- Funktsiooni nullkohad. Positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad.
- Funktsiooni ekstreemumkohad. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine.
- Funktsiooni uurimine.
- Liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine.
- Eksponentfunktsioon, logaritmfunktsioon.
- Pöördfunktsioon.
- Logaritm, logaritm- ja eksponentvõrrandid.
|
| Hindamine: |
Kontrolltööde hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:
5 -> 90-100%,
4 -> 75-89%,
3 -> 50-74%,
2 -> 20-49%,
1 -> 0-19% (sh tegemata töö).
Hindamine toimub tehtud kontrolltööde/tööde põhjal. Ükski töö, mis on kursuse jooksul toimunud, ei tohi olla tegemata
|
| Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): |
Lõpptulemus kujuneb kursuse jooksul tehtud tööde põhjal. Ükski töö ei tohi olla tegemata
Kui õpilane kasutab töö kirjutamisel kõrvalist abi, siis hinnatakse seda tööd hindega 1 ja see töö järelevastamisele ei kuulu.
Kursuse lõpphinne kujuneb järgmiselt:
5 -> 90-100%,
4 -> 70-89%,
3 -> 50-70%,
2 -> 20-49%,
Kui õpilane soovib oma kursuse hinnet parandada, siis tuleb teha arvestustöö kogu kursuse materjali peale
Kooliastme hinne kujuneb kõigi kohustuslike matemaatika kursuste hinnete aritmeetilise keskmise alusel.
|
| Võlgnevuste likvideerimise võimalused: |
Võlgnevusi saab likvideerida neljapäeviti järelevastamise tunni ajal või õpetajaga individuaalselt kokkulepitus ajal
|
| Õppematerjalid: |
1) Afanasjeva jt. (2012). Gümnaasiumi kitsas matemaatika VI. Funktsioonid II. Avita
2) http://www.welovemath.ee/
|
