| Õppeaasta: |
2024/2025 |
| Valdkond: |
Keel ja kirjandus |
| Periood: |
2 |
| Aine: |
Kirjandus |
| Nimetus: |
Uuem kirjandus |
| Õpetaja: |
Heily Soosaar |
| Klass: |
12KU |
| Staatus: |
Kohustuslik kursus |
| Osalejate kriteeriumid: |
puuduvad
|
| Maht: |
20 70-minutilist tundi
|
| Eesmärgid: |
Kursuse õpetusega taotletakse, et õpilane:
1. tutvub eesti kaasaegse kirjanduse olulisemate autoritega ja loeb selle perioodi kirjandusteoseid (2 pikemat eesti ja 1 vabavaliku proosateos, 3 novelli ja 1 luulekogu), suhestab loetut teose ajastu ning tänapäevaga;
2. mõistab sõnakunsti väljendusvahendite mitmekesisust ning nende erinevusi ja sarnasusi võrreldes teiste kunstiliikidega (teater, film, kunst, muusika);
3. oskab kirjandusteksti selgitada, mõistab kirjandusteksti mitmeti tõlgendatavust ning erinevate kultuurikontekstide tausta teose mõistmisel, näeb kirjanduses inimese ja maailma mõistmise mudelit;
4. analüüsib kriitiliselt erinevaid kirjandusteoseid ning infoallikaid, arendab nii suulist kui ka kirjalikku väljendus- ja arutlusoskust ning loovust.
|
| Õpitulemused: |
Kursuse läbimise järel õpilane:
1. nimetab tähtsamaid uuema eesti kirjanduse autoreid ja nende teoseid, tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi;
2. analüüsib ning tõlgendab loetud kirjandusteoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teose teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja -kohta, tegelaste suhteid, olustikku ja sündmustikku, kirjeldab sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti sõnumiga;
3. analüüsib ja tõlgendab loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: nimetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi, salmilisust või vabavärsilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte;
4. arutleb loetud uudisteoste üle, kujundab oma arvamuse ja loob seoseid varem loetuga;
5. seostab loetut tänapäeva eluolu ja nähtustega, iseenda, ühiskonna ning üldinimlike probleemide ja väärtustega;
6. on läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kaks proosateost uuemast eesti kirjandusest, ühe luuletuskogu ning ühe uudisteose.
|
| Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): |
Uusim lühiproosa (Sauter, Kõomägi, Vadi jt); novellide vormimuutused ja sisuline probleemiedastus.
Eesti nüüdisproosa
Uuema proosakirjanduse algus. Viivi Luik. Muutunud teemad ja vaatepunktid: Mati Unt „Sügisball“. Eneseotsingud ja moodsa tsivilisatsiooni hälbed: Emil Tode (Tõnu Õnnepalu) „Piiririik“ . Eestlaste paroodia ja eneseiroonia: Andrus Kivirähk, Mihkel Mutt, Kaur Kender. Võimalike maailmade kujutamine. Uusim romaan. Memuaarid ja päevikud.
Eesti nüüdisdraama. Uued teemad ja vaatepunktid näitekirjanduses. Filosoofiline draama: Madis Kõiv. Elulooline tragikomöödia: Mart Kivastik või Andrus Kivirähk. Inimsuhete psühholoogia: Jaan Tätte. Kirjanduslooline draama: Loone Ots. Grotesk ja absurdikomöödia: Urmas Lennuk, Urmas Vadi.
Eesti nüüdisluule
Murranguaastate sõnavabadus. Luule sisulised, vormilised ja keelelised muutused, „põrandaalune“ ja punkluule. Intertekstuaalne luule. Lauldav luule. Sotsiaalne vabavärss. 21. sajandi luule otsingud (üks eesti postmodernismi luulekogu: Merca, K. Ehin, Rooste, E. Vee, Õnnepalu, Sinijärv, M. Kangro, fs, Wimberg, L. Räpp jt).
Kirjanduselu ja kirjanduse institutsioonid: Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum, kirjanike muuseumid. Kirjandusväljaanded. Kirjanduspreemiad. Kirjanduskriitika. Kirjanduse tõlkimine. Küberkirjandus. Kultus- ja hittkirjandus.
Vabal valikul lugeda üks kaasaegne ilukirjandusteos ja teha sellest klassile kursuse jooksul esitlus. Iseseisev töö: käsitletavate teoste läbilugemine
|
| Hindamine: |
Kursusel saadavad hinded jagunevad arvestuslikeks (mahukamad tööd, raamatute sisutööd ja analüüsid) ja protsessihinded, mis on väiksema kaaluga ja saadakse nt rühmatöös osalemise eest. Kursuse jooksul tehtavate tööde hindamisel lähtutakse eelkõige loetud teoste probleeme ja analüüsi käsitletavatest töödest. Kohustuslik on lugeda läbi 3 proosateost, 3 novelli ja üks luulekogu ja nende põhjal teha vastavad tööd.
|
| Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): |
Kursust kokkuvõttev hinne kujuneb perioodi jooksul saadud hinnete põhjal, kuid "hea" või "väga hea" kursusehinde saamiseks ei tohi olla ükski arvestuslik töö "mitterahuldav". Kokkuvõtva hinde panemisel on suurema kaaluga arvestuslikud hinded. Kolm protsessihinnet omavad ühe arvestusliku hinde kaalu, mida arvestatakse kokkuvõtva hinde panemisel. Mõjuva põhjuseta ettenähtud ajal teose vastamata jätmisel on järeltöö keerukam. Kui teose käsitlus on tundides lõppenud, saab vastamata teost järele vastata arvestuste nädalal suuliselt.
Kui õpilasel on kursuse jooksul tehtud kõik arvestuslikud tööd vähemalt hindele „rahuldav“, saab ta arvestuse jooksvalt.
Kooliastmehinde panemisel on kursuste hinded sama kaaluga.
|
| Võlgnevuste likvideerimise võimalused: |
Arvestusliku töö ajal puudunud õpilasel tuleb see vastavalt ettenähtud korrale järele vastata. Mõjuva põhjuseta hiljem esitatud töö hinnet alandatakse. Kui õpilane ei ole mõjuva põhjuseta õigeaegselt lugenud läbi nõutud kirjandusteost, ei saa selle teose käsitluse eest enam maksimaalset hinnet või tuleb järeltööna sooritada keerukam töö. Kui teose käsitlus tunnis on lõppenud, saab teost järele vastata arvestuste nädalal suulisel arvestusel. Kui õpilane on puudunud 1/3 ainetundidest või 2 või enama töö vastamise hinne on mitterahuldav, tuleb tal sooritada arvestuste nädalal arvestustöö.
|
| Õppematerjalid: |
E. Annus, L. Epner, M. Velsker „Uuem eesti kirjandus“; Jan Kaus "Uuem kirjandus"
|
