Ainepassid

puuduvad

19-20 auditoorset tundi

Eesmärgid:

1) saavutada allkirjeldatud õpitulemused nii, et õpilane omandab tüüpülesandeid ning kergemaid mitterutiinseid ülesandeid lahendades õppekavas kirjeldatud oskused;

2) arendada õpitegevuse kaudu üld- ja ainepädevusi nii, et õpilane suudaks lahendada keerukamaid ülesandeid, mis võimaldaksid õppekavas kirjeldatud teadmisi ja oskusi rakendada väga heal tasemel.

Õpilane:

koostab ja rakendab sobivaid matemaatilisi mudeleid;

suudab kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid, erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades;

oskab kasutada teema käsitlemiseks vajalikku tarkvara;

oskab teavet kriitiliselt analüüsida;

väärtustab hoolsust, süstemaatilisust, järjekindlust, püsivust ja on tolerantne kaaslaste suhtes.

Õpilane:

1) selgitab liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise olemust;

2) lahendab reaalelulisi liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise probleeme, hindab kriitiliselt saadud tulemusi;

3) kirjeldab eksponentfunktsiooni, sh funktsiooni y = e^x omadusi;

4) selgitab arvu logaritmi mõistet ja selle omadusi; logaritmib ning potentseerib lihtsamaid avaldisi, vahetab logaritmi alust;

5) kirjeldab logaritmfunktsiooni ja selle omadusi;

6) oskab leida eksponent- ja logaritmfunktsiooni pöördfunktsiooni;

7) joonestab paberil ja tarkvaraliste lahenduste abil eksponent- ja logaritmfunktsiooni graafikuid ning loeb graafikult funktsioonide omadusi;

8) lahendab lihtsamaid eksponent- ja logaritmvõrrandeid ning -võrratusi (log_a f(x) suurem/väiksem kui log_a g(x));

9) tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis on kirjeldatavad ja lahendatavad eksponentsiaalsete ja/või logaritmiliste mudelite abil. Tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab, hindab ja esitleb saadud tulemusi.  

Liitprotsent. Liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine. Reaalelulised ja probleemülesanded

Eksponentfunktsioon, selle graafik ja omadused.  Arvu logaritm, kümnendlogaritm, naturaallogaritm.  Korrutise, jagatise ja astme logaritm. Logaritmimine ja potentseerimine. Üleminek logaritmi ühelt aluselt teisele. Logaritmfunktsioon, selle graafik ja omadused. Eksponent- ja logaritmfunktsiooni pöördfunktsiooni leidmine. Eksponent- ja logaritmvõrrand, nende lahendamine. Eksponent- ja logaritmvõrratus, nende lahendamine. Ainealaste ja reaaleluliste probleemide kirjeldamine ja lahendamine eksponentsiaalsete ja/või logaritmiliste mudelite abil.

Iseseisvad tööd tulevad kursusel jooksvalt (näiteks kodused tööd). Niipuudunud kui ka tunnis kohal olnud õpilane peab enne järgnevat    tundi tegema omane selgeks eelneva tunni materjalid, olenemata sellest, kas seda klassis kodutööna öeldakse või Stuudiumisse kirja pannakse.

Tööde hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:
5 – 90%-100%, 4 – 75%-89%, 3 – 50%-74%, 2 – 20%-49%, 1 – 0%-19% (sh tegemata töö).

Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest, seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente.

Hindamine toimub 8. kursuse kahe tunnikontrolli ja ühe kontrolltöö põhjal. Kontrolltöö peab olema sooritatud positiivsele hindele. Hindamine toimub tööde hinnete põhjal, kontrolltöö on suurema kaaluga, arvestan ka õpilase pidevat arengut, aktiivset tööd tunnis ja kodus.

Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd 1, see töö järelvastamisele ei kuulu.

Kooliastmehinde väljapanemisel arvestatakse õpilase arengut, s.t et 12. klassi kursusehinded on olulisema kaaluga (iga järgnev kursus eelneva ees) kui 10. klassi või 11. klassi kursusehinded, samuti 11. klassi kursusehinded olulisemad kui 10. klassi kursusehinded. Hinnete piiripealset kujunemist kooliastme lõpus käsitletakse selle põhimõtte alusel.

Hindeid ja võlgnevusi saab õpilane likvideerida järelevastamise tunni ajal, üldjuhul 10. päeva jooksul, pärast hinde saamist. Ebaõnnestunud tööd saab uuesti sooritada vaid korra. 

Kui õpilane saab mitterahuldava kursuse hinde, siis arutatakse lisavõimaluse andmist õppenõukogus.
Selleks peab õpilane esitama õppejuhile vastava sooviavalduse. Kui soov rahuldatakse, siis õpilane saab sooritada kursuse arvestustöö, mille maht on terve kursus ja seda saab sooritada uue perioodi alguses järelvastamise ajal.

1. Lepmann, L jt Matemaatika XI klassile, Koolibri 2013;
2. Kaldmäe, K jt Gümnaasiumi lai matemaatika III, Avita 2018;