Ainepass: Filosoofia
Õppeaasta: | 2024/2025 |
Valdkond: | Sotsiaalained |
Periood: | 1 |
Aine: | Filosoofia |
Nimetus: | Filosoofia |
Õpetaja: | Merike Reiljan |
Klass: | 11KU |
Staatus: | Suunakursus |
Osalejate kriteeriumid: | |
Maht: | |
Eesmärgid: | – Kursusel tutvustatakse peamisi filosoofia valdkondi, ajaloolilisi mõtteliine ning valikut filosoofilistest probleemidest, seisukohtadest ja argumentidest, fookusega praktilisel filosoofial (sh normatiivne ja rakenduslik eetika ning poliitikafilosoofia) ja filosoofilisel argumenteerimisel, kuid hõlmates ka teoreetilist filosoofiat (sh epistemoloogiat, vaimufilosoofiat ja metafüüsikat). – Kursuse jooksul omandavad õpilased käsitletavate teemadega seotud filosoofilised põhimõisted ning esmased filosoofilise mõtlemise tehnikad: argumendi ehitus ja argumentidega töötamine (sh oskus filosoofias tuntud argumente korrektselt ümber sõnastamise , oskus esitada ja kaitsta originaalset argumenti ning oskus argumente analüütiliselt kritiseerida) loogika alused, induktiivne ja deduktiivne arutlus, varjatud eelduste ära tundmine. – Kursusel loeme ja analüüsime koos lihtsamaid filosoofilisi tekste. – Kursus toetab selge eneseväljenduse kujundamist suuliselt (klassi aruteludes) ja kirjalikult (mõttekaardil argumentide analüüsimise ning valikuliselt essee kirjutamise kaudu). -Kursus toetab ennastjuhtiva õpiharjumuse kujunemist – õpilased saavad teha valikuid erinevate õpimeetodite vahel ning seavad sellest lähtuvalt oma õpieesmärgid. |
Õpitulemused: | – Õpilane on kursis mõningate kaasaja filosoofias käsitletavate spetsiifiliste probleemidega sellisel määral, et on võimeline soovi korral ülikoolis nende uurimist jätkama. – Õpilane teab tunnis käsitletud filosoofia põhimõisteid. – Õpilane oskab lugeda ja analüüsida lihtsamaid filosoofilisi tekste. |
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): | Kursus jaguneb kolmeks osaks: (1) filosoofiliste tööriistade omandamise tunnid (kuidas selgelt ja hästi argumenteerida, kasutada filosoofilisi tööriistu nagu mõtteeksperiment jt, tunda ära tüüpilisi argumenteerimisvigu ja kirjutada filosoofilist esseed); (2) praktilise filosoofia tunnid, kus käsitleme moraaliküsimusi, millega igapäevaselt kokku puutume nagu loomade ja keskkonna õige kohtlemine, meditsiinieetika ja riigivõimu õigustamine; (3) teoreetilise filosoofia tunnid, kus analüüsime kriitiliselt mõningaid teoreetilisi aluseid, millele praktilises filosoofia tuginetakse, küsime näiteks, mis teeb teadmise üldse väärtuslikuks või kas on olemas objektiivselt häid ja halbu tegusid. Teemad ja autorid: (1) filosoofiliste tööriistade omandamine
(2) Praktiline filosoofia 1) Eetika – tagajärje-eetika, kohuse-eetika, vooruseetika, väärtused. (Bentham, Mill, Kant, Aristoteles) Peter Sigeri heategevuse mõtteeksperiment. 2) Hea elu – antiikfilosoofia põhiküsimuste tutvustus rõhuasetusega küsimusel, mis teeb elu õnnelikuks (epikuurlased, stoikud, Aristoteles, Nietzsche, Schopenhauer) Naudingumasin mõtteeksperiment (Nozick). 3) Õiglus – jaotava õigluse küsimused (Rawls ja Nozick). Teadmatuse loori mõtteeksperiment. Jaotava õigluse mõtteeksperiment. 4) Poliitikafilosoofia – loodusseisund, kuidas õigustada riiki? (Rousseau, Hobbes, Locke) Milline on ideaalne riik (Platoni ideede õpetus, koopamüüt ja riigikäsitus) 5) Rakendusliku eetika teema õpilaste valikul: privaatsus (Reiman ja Rachels), looma- ja keskkonnaeetika (Singer ja Regan), organidoonorlus (Radcliffe-Richards jt) vm bioeetika teema. (3) teoreetiline filosoofia 6) Keha-vaimu probleem. Dualistlikud teooriad (Descartes'i dualistlik interaktsionism, Leibnizi ettemääratus, okasionalism) ja monistlikud teooriad (Berkeley idealism ja Smart identsusteooria, materialism). Mary toa mõtteeksperiment. 7) Teiste vaimude probleem. Ludwig Wittgensteini põrnikas karbis mõtteeksperiment. 8) Teadmine ja teadmise mõiste analüüs. Empirism (Bacon, Locke, Berkeley radikaalne empirism) ja ratsionalism (Descrates, Spinoza, Leibniz, Kanti kriitiline ratsionalism).
Aine on üles ehitatud aruteludele õpilastega. Õpilased saavad uurida TÜ eetikakeskuse loodud väärtusmängu mehaanikat kasutades erinevaid kuulsamaid filosoofilisi mõtteeksperimente. Mõtteeksperimendid on mõeldud selleks, et näitlikustada mõningaid olulisi ühiskondlikke aga ka üldinimlikke filosoofilisi probleeme. Õpilased valivad kuue välja pakutud variandi seast, kuidas nad mingis moraalselt problemaatilises situatsioonis käituksid või mõne filosoofilise probleemi lahendaksid. Seejärel põhjendavad õpilased oma valikuid väikestes gruppides üksteisele ja püüavad jõuda rühma siseselt konsensuseni. Seejärel põhjendavad grupid kogu klassile oma valikut ning saavad valikutele õpetajalt tagasisidet: näiteks võib õpetaja seletada, milliste filosoofiliste seisukohtadega nende valik kokku käib ja millised filosoofid ja kuidas on seda vaadet kaitsnud. Arutelusid toetavad lühikesed loengud (20-30 minutit) ning koos vaadatakse lühivideoid, mis esitavad mõne tunnis käsitletava teemaga seotud probleemi või illustreerivad, kuidas neid probleeme kajastatakse kaasaegses kultuuriruumis näiteks kirjanduse ja filmikunsti vahendusel. |
Hindamine: | Kursuse hinne kujuneb punktidest, mida õpilane kogub kursuse vältel tehes erinevaid ülesandeid. Kõik ülesanded ei ole kohustuslikud ja nende seast võib õpilane ise valida kui palju ja milliseid ülesandeid ta sooritab. Esimese tunni järel seavad õpilased oma õpieesmärgid aineks ning mõtlevad läbi plaani, kuidas nad punkte koguvad. Lisaülesanded on eelkõige mõeldud selleks, et õpilasel oleks võimalik lisatööga endale kindlustada aine eest suurepärane tulemus.
3) Ülejäänud punkitd kogunevad tunniarutelduest (maks 10 p) ja tehes erinevaid ülesandeid Coggle mõttekaardi vahendiga (maks 30 punkti). Lisapunkte on võimalik teenida ka koolivälistel filosoofilistel üritustel osalemisega, kui see on eelenvalt õpetajaga kokku lepitud.
Essee eest on võimalik saada maksimaalselt 50 punkti ja minimaalselt 40 punkti. Kui õpilane esitab tähtajaliselt essee, mis ei vasta essee nõuetele, ei saa ta võimalust uut esseed kirjutada, vaid saab punktid lõpukontrolltöö eest. 2) Kirjalik KT kursuse keskel Kursuse keskel toimub üks kontrolltöö. Kontrolltöös on 20 valikvastustega küsimust (iga õige vastus annab 1 punkti).
-Coggle arutelu – Coggle vahendit kasutades väikese grupiga läbi kursuse jooksvalt mõttekaardi ehitamine, mis annab kokku kuni 30 punkti. Kohustuslik on teha 5 Coggle ülesannet.
|
Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): | 90-100 ja rohkem punkti = hinne 5 |
Võlgnevuste likvideerimise võimalused: | Kokkuleppel õpetajatega. |
Õppematerjalid: | Kursust ei õpetata ühe õpiku alusel, vaid selleks kasutatakse erinevaid materjale, millega võivad õpilased huvi korral lähemalt tutvuda. Puudumise korral on kohustuslik lugeda läbi vastava tunni slaidid ja vajadusel nende sisu kohta õpetajalt meilitsi või kokkulepitud ajal selgitusi küsida. Lisaks loevad õpilased mõttekaardi ehitamisse panustamiseks valitud peatükke Esa Saarineni õpikust “Symposium” ning Thomas Nagel'i raamatust "Mida see kõik tähendab?"
Indrek Meos "Filosoofia sõnaraamat. Olulisi mõisteid, koolkondi, filosoofe, seisukohti". Koolibri 2002 Indrek Meos "Filosoofia põhiprobleemid. Õpik gümnaasiumile". Koolibri 1998 |