Ainepassid

puuduvad

Üldjuhul 19 tundi

Õpilane tunneb külma sõja ja kommunistlike riikide, sh Nõukogude Liidu okupeeritud Eesti poliitilist ja sõjalist ajalugu alates II maailmasõja lõpust 1980. aastateni. Õpilane teadvustab, analüüsib, hindab kriitiliselt ja tõlgendab minevikusundmusi ja protsesse, nende omavahelisi seoseid ja seoseid tänapäevaga. Õpetamisel lähtutakse olukorrast ühiskonnas, kus õpilased igapäevaselt viibivad.

Õpilane analüüsib II maailmasõja järgset maailma, külma sõja põhjusi ja kujunemist ning teab selle avaldumisvorme, analüüsib külma sõja kriiside tekkimise põhjusi ning osaliste taotlusi ja tulemusi. Õpilane analüüsib demokraatlike riikide arengu põhijooni, teab Euroopa integratsiooni kujunemist ja põhietappe. Õpilane analüüsib kommunistliku süsteemi kujunemislugu ja erinevaid arenguetappe, iseloomustab NSVL-i ühiskonnaelu arengut, analüüsib kommunistliku süsteemi kriiside põhjusi ja tagajärgi, analüüsib Eesti ühiskonna arengut Nõukogude okupatsiooni ajal. Õpilane analüüsib kommunistliku süsteemi lagunemise põhjusi, teab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil pärast külma sõja lõppu, analüüsib jõudude vahekorra muutusi rahvusvahelistes suhetes ning uute pingekollete kujunemist, analüüsib Eesti iseseisvuse taastamist ning teab riikluse ülesehitamise käiku.

Õpitakse tundma külma sõja ja kommunistlike riikide poliitilist ajalugu 20. sajandi II poolel. Õpilane teadvustab, analüüsib, hindab kriitiliselt ja tõlgendab minevikusundmusi ja protsesse, nende omavahelisi seoseid ja seoseid tänapäevaga ning ajaloosündmuste erineva mäletamise ja tõlgendamise põhjusi. Iseseisev töö seisneb hindelisteks töödeks valmistumises.

1. Kontrolltöö – hinnatakse mõistete ja sündmuste tundmist, punktiarvestus, hindega „5+“ hinnatakse õpilast, kes on lahendanud õigesti põhi- ja lisaülesanded, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19% õpilast, kellel kontrolltöö vastused on mittepiisavad või kellel on töö tegemata. Vabatahtlikkuse alusel lahendatavate lisaülesannete eest on võimalik saada lisapunkte, kuid seejuures suureneb kogu töö eest saadavate punktide arv, mille põhjal arvutatakse hinne.

1.1. Kontrolltöö – Külm sõda ja demokraatlik maailm pärast II maailmasõda
1.2. Kontrolltöö – Kommunistlikud riigid


Mõistete ja nimede puhul hinnatakse ka õigekirja, kuid algustäheortograafiat selle juures ei arvestata.

Kahe kontrolltöö hinde osakaal kursusehindest on 50%. Kui kursusehinde arvutamisel on tulemuseks murdarv, siis see ümardatakse allpool kirjeldatud põhimõtete alusel.
1. Kui see arv on suurem kui 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 (nt 4,7), siis ümardatakse see
õpilase kasuks;
2. Kui see arv on väiksem kui 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 (nt 3,3) ümardatakse see
õpilase kahjuks;
3. Kui see arv on täpselt 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 siis ümardatakse see viimase kontrolltöö hinde suunas.

Kooliastmehinne arvutatakse kõigi kursuste aritmeetilise keskmise alusel. Kui aritmeetiline keskmine on kas 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5, siis ümardatakse hinne õpilase viimase kursusehinde suunas. 

Puuduliku kontrolltöö hinde korral on kohustuslik esitada õpetajale eraldi lehel vigade parandus. Kui viimane on rahuldavalt sooritatud, siis saad võimaluse järelevastamiseks, mis toimub üldjuhul neljapäeviti kell 16:00 klassis 215. Tegemata töö puhul ei ole vigade paranduse esitamine vajalik.

Ärge registreerige ennast üldisesse järelevastamisse, kui õpetaja ei ole öelnud teisiti. Teatage ette Stuudiumi kaudu saadetud sõnumiga, kui tulete järelevastamisele.

1. Kursuse slaidid ja PDF-failid (TERAs).
2. Laar, M. Vahtre, L. (2007) Lähiajalugu II: gümnaasiumile, Tallinn.
3. Muud materjalid.