Ainepassid

Puuduvad

19-20 auditoorset tundi (üks tund 70 min)

Gümnaasiumi matemaatikaõpetusega taotletakse, et kooli lõpetaja
1) arutleb loogiliselt, suudab oma seisukohti põhjendada ja vajadusel tõestada;
2) modelleerib looduses ja ühiskonnas toimuvaid protsesse mõistes matemaatilise mudeli rakendamise võimalikkust;
3) püstitab ja sõnastab hüpoteese ning põhjendab neid matemaatiliste meetoditega;
4) töötab välja lahendusstrateegiaid, suudab luua probleemi lahendamiseks mitmeetapilise kava ja kava rakendamisel lahendab probleemülesandeid;
5) suudab eristada olulist infot vähemolulisest, oskab infot esitada erinevate IKT vahenditega;
6) oskab leida optimaalseimat teed probleemi lahendamiseks kasutades ka IKT-vahendeid;
7) väärtustab matemaatikat;
8) rakendab matemaatikateadmisi igapäevaelus ja edasistes õpingutes.

Kursuse lõpus õpilane:

1. Eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust;
2. Teab sündmuse tõenäosuse mõistet ning oskab leida soodsate ja kõigi võimaluste arvu (loendamine, kombinatoorika);
3. Teab juhusliku suuruse jaotuse olemust ning juhusliku suuruse arvkarakteristikute tähendust;
4. Teab valimi ja üldkogumi mõistet ning andmete süstematiseerimise ja statistilise otsustuse usaldatavuse tähendust;
5. Arvutab sündmuse tõenäosust ja rakendab seda lihtsamaid elulisi ülesandeid lahendades;
6. Arvutab juhusliku suuruse jaotuse arvkarakteristikud ning teeb nendest järeldusi uuritava probleemi kohta

Õppesisu

• Sündmus. Sündmuste liigid.
• Suhteline sagedus, statistiline tõenäosus.
• Klassikaline tõenäosus.
• Geomeetriline tõenäosus.
• Sündmuste korrutis.
• Sõltumatute sündmuste korrutise tõenäosus.
• Sündmuste summa. Välistavate sündmuste summa tõenäosus.
• Faktoriaal. Permutatsioonid.
• Kombinatsioonid.
• Diskreetne juhuslik suurus, selle jaotusseadus, jaotuspolügoon ja arvkarakteristikud (keskväärtus, mood, mediaan, standardhälve).
• Üldkogum ja valim.
• Andmete kogumine ja nende süstematiseerimine.
• Statistilise andmestiku analüüsimine ühe tunnuse järgi.
• Normaaljaotus (kirjeldavalt).

Kontrolltööde hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:

5 -> 90-100%,

4 -> 70-89%,

hindamine toimub kontroltööde/tööde põhjal

3 -> 50-70%,

2 -> 20-49%,

1 -> 0-19% (sh tegemata töö).

Kõik kursuse jooksul toimunud tööd peavad olema tehtud

Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest,
seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja
õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente.

Kursuse hinne/lõpptulemus kujuneb kursuse jooksul tehtud tööde põhjal

Kui õpilane kasutab töö kirjutamisel kõrvalist abi, siis hinnatakse seda tööd hindega 1 ja see töö järelevastamisele ei kuulu.

Kursuse lõpphinne kujuneb järgmiselt:

5 -> 90-100%,

4 -> 70-89%,

3 -> 50-70%,

2 -> 20-49%,

1 -> 0-19%

Näiteks kui õpilane sai esimese kontrolltöö hindeks 4 (80%), teise töö hindeks 3 (74%) ning lahendas 90% kodustest ülesannetest, siis kujuneb tema lõpphinne järgmiselt: 0,4 · 80% + 0,5 · 74% + 0,1 · 90% = 78% (hinne 4).

Kui üks kontrolltöödest on esitamata, tegemata või hinnatud hindega 1,
siis on kursusehinne 1.

Kui kaks kontrolltööd on hinnatud hindega 2, siis on kursusehinne 2.

* Kui ühe kontrolltöö hinne on 2, siis on maksimaalne võimalik
kursusehinne 3.

* Kui kursusehinne on 1 või 2, on õpilasel arvestuste nädalal võimalus sooritada arvestustöö
kogu kursuse materjalide peale. Kursusehindena läheb siis arvesse vaid
arvestustöö tulemus.

Võlgnevusi saab likvideerida neljapäeviti järelevastamise tunni ajal või aineõpetajaga individuaalselt kokkulepitud ajal Mitterahuldava kursusehinde puhul saab arvestuste nädalal järele vastata kogu materjali. Kursusehinnne saadakse siis ainult arvestustöö tulemuse alusel.

1) Afanasjeva jt. (2012). Gümnaasiumi kitsas matemaatika IV. Tõenäosus ja statistika. Avita 

) L.Lepmann, T. Lepmann, K:Velsket matemaatika 11.klass