Ainepass: Pärimus ja kirjandus
| Õppeaasta: | 2024/2025 |
| Valdkond: | Keel ja kirjandus |
| Periood: | 1 |
| Aine: | Kirjandus |
| Nimetus: | Pärimus ja kirjandus |
| Õpetaja: | Helle-Mari Märtson |
| Klass: | 10KU |
| Staatus: | Kohustuslik kursus |
| Osalejate kriteeriumid: | puuduvad |
| Maht: | 20 tundi |
| Eesmärgid: | Kursuse „Pärimus ja kirjandus“ kaudu mõistab õpilane kirjanduse mütoloogilisi ja pärimuslikke juuri, kultuuri järjepidevust iidsetest aegadest tänaseni ning iseenda seotust selle lõputult jätkuva ahelaga. Pärimus on kogu kultuuri alus ja ühel ajal nii maailmapildi looja kui ka säilitaja. Õpilane teadvustab pärimusel põhinevat ilukirjandust lugedes, kui suurel määral tugineb kogu kultuur arhetüüpidele ja müütilistele motiividele. Kursuse käigus teadvustab õpilane tänapäeva kirjanduse seoseid näiteks antiikmüütide ja eestlaste mütoloogilise maailmapildiga. Euroopa kultuuri mõistmiseks on möödapääsmatu tunda ka piiblilugusid, mis väärivad praeguses maailmas rohkem teadvustamist. |
| Õpitulemused: | Kursuse lõpuks on õpilane läbi lugenud neli tervikteost. Õpilane mõistab müüdi ja arhetüüpide rolli kirjanduses ja eesti kultuuris. Õpilane teab, miks raamatuid loetakse ja kuidas erinevad teosed kannavad erinevaid sõnumeid. Õpilane mõistab intertekstuaalsuse mõistet, mõtestab pärandkultuuri olemust, funktsioone, väljendusvõimalusi ja tähendust tänapäeva kultuuris ja ühiskonnas ning iseenda kogemuse põhjal; nimetab müütide ja arhetüüpsete tegelastega seotud narratiive ning arhetüüpseid müüdimotiive, leiab neid käsitletavatest ilukirjandusteostest; analüüsib kirjandusteose teemat, süžeed, tegelasi ja ideestikku nii müüdimotiividest kui ka eetilistest ning esteetilistest väärtustest lähtuvalt; kirjeldab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu, kultuuri- ja rahvusloolist tähtsust, nimetab eepose arhetüüpseid tegelasi, teemasid ja motiive ning analüüsib nende kasutamist teiste autorite loomingus. |
| Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): | Kursuse jooksul loetavate teoste nimekiri: 1. (mütoloogia (popp)kirjanduses) Madeline Miller "Kirke" VÕI "Achilleuse laul" VÕI Terry Pratchett/Neil Gaiman "Head ended" VÕI Rick Riordan "Percy Jackson ja olümplased. Välguvaras" VÕI Pat Barker "Tüdrukute vaikimine" VÕI Joanne Harris "Ruunimärgid" 2. (arhetüüpsed tegelased/teemad) Oscar Wilde "Dorian Gray portree" VÕI Steinbecki "Hiirtest ja inimestest VÕI J.D.Salinger "Kuristik rukkis" 3. (Kalevipoeg kõverpeeglis) Vetemaa "Kalevipoja mälestused" VÕI Kivirähk "Sinine sarvedega loom" 4. (piibel ja eesti kirjandus) Tammsaare "Juudit" VÕI Ristikivi "Mõrsjalinik" VÕI Kalmuse "Juudas" Tundides käsitletakse teose lugemisega paralleelselt teostes esinevaid probleeme, mõisteid, ülesehitust, arhetüüpe, müüte. Tundides loetakse lisaks lühemaid tekstikatkeid, õpikumaterjale. Oluline roll on oma arvamuse avaldamise arendamisel loetud tekstide abiga.
|
| Hindamine: | Kursuse hinne kujuneb neljast suuremast hindest, milleks on loetavate teoste + tunnis käsitletud materjalide tööd. Võimalik on saada ka väiksema kaaluga tunnihindeid, mida pole tarvis järele vastata, kuid mis võivad lõpphinnet paremaks või halvemaks muuta. |
| Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): | Kursuse jooksul tehakse neli arvestuslikku tööd. Kui nendest üks on tegemata VÕI sooritatud mitterahuldavale hindele, on maksimaalne kursusehinne rahuldav (3). Kui neljast tööst on tegemata VÕI sooritatud mitterahuldavale hindele rohkem kui üks töö, on kursusehinne mitterahuldav (2). Väiksema kaaluga tunnihinded võivad osutuda kaalukeeleks kahevahelise hinde korral. Kooliastme hinne kujuneb kolme aasta kirjanduskursuste põhjal, kusjuures suurema kaaluga on viimase õppeaasta hinded. |
| Võlgnevuste likvideerimise võimalused: | Arvestuslikke töid saab õpilane järele vastata koolis ettenähtud järelevastamise korra järgi kindlal järelevastamiste ajal. |
| Õppematerjalid: | Loetavad teosed Peeter Espak, Loone Ots "Müüt ja kirjandus" Monika Undo "Müüdi anatoomia. Kirjanduse gümnaasiumiõpik" õpetaja jagatavad materjalid (TERAs Stuudiumi keskkonnas) |
